1 Ülevaade
Euroala majanduse järkjärguline elavnemine peaks lähiaastatel märkimisväärse (geo)poliitilise ebakindluse keskkonnas jätkuma. Ehkki kasv jätkus vaoshoitud tempos kogu 2024. aasta jooksul, viitavad hiljutised näitajad kasvu lühiajalisele aeglustumisele olukorras, kus tarbijate endiselt vähene kindlustunne ja suur ebakindlus suurendavad tõenäoliselt kodumajapidamiste säästmisstiimuleid. Sellegipoolest on olemas eeldused selleks, et majanduskasv saaks taas hoogustuda. Eelkõige peaks seda toetama reaalpalkade ja tööhõive kasv tugeva tööturu tingimustes, kusjuures kasvu üheks peamiseks tõukejõuks jääb tarbimine. Sisenõudlust peaks toetama ka rahastamistingimuste leevenemine kooskõlas turuootustega intressimäärade edasise arengu suhtes. Ehkki eelarvepoliitikaga seoses valitseb suur ebakindlus, peaks selles eelduste kohaselt üldjoontes järgitama konsolideerimise kurssi. Sellest hoolimata peaksid ELi taasterahastu vahendid toetama majanduskasvu kuni programmi lõppemiseni 2027. aastal. Lähtudes põhistsenaariumi eeldusest, mille kohaselt Euroopa peamiste kaubanduspartnerite kaubanduspoliitika püsib muutumatuna, peaks välisnõudlus tugevnema ja toetama euroala eksporti. Selle tulemusel peaks netokaubanduse mõju SKP kasvule jääma üldjoontes neutraalseks hoolimata praegustest konkurentsiprobleemidest. Töötuse määr peaks veelgi alanema ja langema varasemaga võrreldes väga madalale tasemele. Kuna mõned hiljuti tootlikkust vähendanud tsüklilised tegurid hakkavad taanduma, peaks tööviljakus ettevaateperioodil paranema, ehkki struktuursed probleemid püsivad. SKP keskmine aastane reaalkasv peaks olema 2024. aastal 0,7%, 2025. aastal 1,1% ja 2026. aastal 1,4% ning aeglustuma siis 2027. aastal 1,3%-le. EKP ekspertide 2024. aasta septembri makromajandusliku ettevaatega võrreldes on SKP kasvu väljavaadet allapoole korrigeeritud. Selle peamiseks põhjuseks on korrektsioonid 2024. aasta esimese poole investeeringuandmetes, loiuma ekspordikasvu ootus 2025. aastaks ja sisenõudluse prognoositava kasvu mõningane allapoole korrigeerimine 2026. aastaks.[1]
ÜTHI-koguinflatsioon peaks 2024. aasta lõpus hoogustuma ja seejärel alates 2025. aasta teisest kvartalist aeglustuma, püsides EKP seatud 2% inflatsioonieesmärgi lähedal. Ettevaateperioodi alguses peaks inflatsioon peamiselt energiakomponendist tulenevate baasefektide mõjul ajutiselt kiirenema. Nafta- ja gaasihindade langust käsitlevate eelduste põhjal jääb energiahindade inflatsioon tõenäoliselt kuni 2025. aasta teise pooleni negatiivseks ja püsib seejärel tagasihoidlik. Erandiks on 2027. aasta, mil inflatsioon peaks hoogustuma seoses kliimamuutuste mõju leevendavate uute meetmete kehtestamisega. Toiduainehindade inflatsioon peaks peamiselt töötlemata toiduainete hinnadünaamika uue elavnemise mõjul kiirenema kuni 2025. aasta keskpaigani ja aeglustuma siis 2027. aastaks keskmiselt 2,2%-le. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks ÜTHI-inflatsioon 2025. aasta alguses aeglustuma sedamööda, kuidas kaob varasemate energiahinnašokkide kaudne mõju, tööjõukulude surve taandub ning rahapoliitika senise karmistamise viitajaga mõju kandub jätkuvalt üle tarbijahindadele. Aeglustumine peaks toimuma valdavalt teenusehindade inflatsiooni pidurdumise toimel, mis on seni olnud suhteliselt püsiv. Kokkuvõttes peaks ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) aeglustuma 2,9%-lt 2024. aastal 1,9%-le 2027. aastal. Palgakasv püsib esialgu kiire, kuid aeglustub järk-järgult sedamööda, kuidas inflatsioonihüvitistest tingitud surve leeveneb. Töötaja kohta makstava hüvitise kasvu aeglustumine ja tööviljakuse kasvu elavnemine peaksid oluliselt aeglustama tööjõu ühikukulude kasvu. Selle tulemusel peaks euroala hinnasurve leevenema, kuna esialgu leevendavad kasumimarginaalid endiselt suurt tööjõukulude survet. Ettevaateperioodi jooksul hakkab hinnasurve siiski taas suurenema. Väline hinnasurve püsib tõenäoliselt üldjoontes mõõdukas. 2024. aasta septembri ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni väljavaadet 2024. ja 2025. aastaks pisut allapoole korrigeeritud. Selle peamine põhjus on oodatust madalamad näitajad ning odavama nafta- ja elektrihinnaga seotud eeldused.
Tabel 1
Euroala kasvu- ja inflatsiooniprognoosid
(aastane muutus protsentides; korrektsioonid protsendipunktides)
| Detsember 2024 | Korrektsioonid võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2024 | 2025 | 2026 | |
Reaalne SKP | 0,5 | 0,7 | 1,1 | 1,4 | 1,3 | -0,1 | -0,2 | -0,1 |
ÜTHI | 5,4 | 2,4 | 2,1 | 1,9 | 2,1 | -0,1 | -0,1 | 0,0 |
ÜTHI (v.a energia ja toiduained) | 4,9 | 2,9 | 2,3 | 1,9 | 1,9 | 0,0 | 0,0 | -0,1 |
Märkus. Reaalse SKP andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud keskmised aastanäitajad. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Korrigeerimisel on kasutatud ümardatud näitajaid. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
2 Rahvusvaheline keskkond
Maailmamajanduse kasvutempo on püsinud hoogne, kuigi ebasoodsate tegurite suurenev mõju osutab maailmamajanduse väljavaate haprusele.[2] 2024. aasta kolmandas kvartalis maailmamajanduse kasv mõnevõrra kiirenes, olles üldjoontes kooskõlas septembri ettevaatega. Sellele aitasid kaasa majandusaktiivsuse elavnemine Hiinas ja oodatust jõulisem SKP reaalkasv Ameerika Ühendriikides. Hoolimata töötleva tööstuse sektori laiapõhjalisest nõrkusest näitavad laekunud andmed, et 2024. aasta neljandas kvartalis peaks üleilmne majanduskasv püsima jõuline. Seda toetavad tugevad majandusandmed Ameerika Ühendriikides ning eelarvepoliitilised toetusmeetmed Hiinas ja Ühendkuningriigis. Seevastu geopoliitilised pinged Lähis-Idas, sõda Ukrainas, Hiina kinnisvaraturu jätkuv nõrkus ja võimalus, et Ameerika Ühendriikide järgmine valitsus suunab rohkem tähelepanu riigi siseküsimustele, osutavad sellele, et maailmamajanduse kasvutempo püsib ebakindel.
Tabel 2
Rahvusvaheline keskkond
(aastane muutus protsentides; korrektsioonid protsendipunktides)
| Detsember 2024 | Korrektsioonid võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2024 | 2025 | 2026 | |
SKP reaalkasv (v.a euroala) | 3,6 | 3,4 | 3,5 | 3,3 | 3,2 | 0,0 | 0,1 | 0,0 |
Maailmakaubandus (v.a euroala)1) | 0,9 | 4,0 | 3,6 | 3,3 | 3,2 | 0,9 | 0,2 | 0,0 |
Euroala välisnõudlus2) | 0,5 | 3,1 | 3,5 | 3,3 | 3,2 | 0,6 | 0,1 | 0,0 |
Üleilmne tarbijahinnaindeks (v.a euroala) | 5,0 | 4,2 | 3,2 | 2,8 | 2,6 | 0,0 | -0,1 | 0,0 |
Konkurentide ekspordihinnad omavääringus3) | -1,0 | 2,2 | 1,7 | 2,3 | 2,1 | -0,2 | -0,5 | -0,1 |
Märkused. Korrigeerimisel on kasutatud ümardatud näitajaid.
1) Arvutatakse impordi kaalutud keskmisena.
2) Arvutatakse euroala kaubanduspartnerite impordi kaalutud keskmisena.
3) Arvutatakse euroala kaubanduspartnerite ekspordi deflaatori kaalutud keskmisena.
Maailmamajanduse kasv püsib prognoosi kohaselt mõõdukas, aeglustudes ettevaateperioodi jooksul mõnevõrra. Üleilmne SKP reaalkasv peaks olema 2024. aastal 3,4% ja 2025. aastal 3,5% ning kahanema seejärel 2026. aastal 3,3%-le ja 2027. aastal 3,2%-le (vt tabel 2). Lähiaja väljavaadete paranemine eelmise ettevaatega võrreldes kajastab Ameerika Ühendriikide ja Hiina tugevaid majandusnäitajaid ning eelarvestiimuleid nii Hiinas (peamiselt kohalike omavalitsuste rahastamispiirangute leevendamiseks) kui ka Ühendkuningriigis. Ameerika Ühendriikide valimiste tulemus suurendab aga märkimisväärselt ebakindlust. Ehkki praeguses etapis on veel raske hinnata, millal ja mil määral viiakse ellu USA presidendivalimiste kampaania ajal tehtud avaldused, sisaldub Ameerika Ühendriikide põhiprognoosis juba rangem sisserändepoliitika ning 2017. aastal kuni 2025. aastani kehtestatud üksikisiku ja ettevõtte tulumaksu kärpimise pikendamine. Üleilmse majanduskasvu mõningane aeglustumine ettevaateperioodi lõpu poole on peamiselt tingitud Hiina majanduskasvu eeldatavast aeglustumisest, mis kajastab demograafiliste näitajate ebasoodsat arengut, ja Ameerika Ühendriikide majanduskasvu mõningasest aeglustumisest väiksema sisserände tõttu. Ühendkuningriigis kiirendab eelarvepoliitika lõdvendamine SKP reaalkasvu eelduste kohaselt vaid ajutiselt, sest ettevõtte tulumaksu tulevane tõus pärsib tõenäoliselt erasektori aktiivsust, mille tulemuseks on aeglasem kasv 2027. aastal.
Pärast maailmakaubanduse oodatust kiiremat kasvu kolmandas kvartalis peaks see edaspidi vähem soodsa nõudluse struktuuri tõttu aeglustuma, kusjuures langusriskid on seotud suurema kaubandusprotektsionismi ja killustatusega. Üleilmne import, mis sai hoogu USA kaubanduse hüppelisest kasvust, üllatas kolmandas kvartalis positiivselt. Esialgsed andmed viitasid sellele, et USA ettevõtted varusid võimalike kaubanduspiirangute eel ja oktoobri sadamastreikide ootuses importkaupu ette. Ehkki maailmakaubandus püsib olemuslikult volatiilne, osutavad värskeimad andmed üleilmse impordi kasvu aeglustumisele neljandas kvartalis. Langus kajastab üleilmse töötleva tööstuse tootmistsükli nõrkust ja kaupade impordi normaliseerumist nende varasema ettevarumise järel. Seda süvendab üleilmse nõudluse vähem soodne struktuur, mis tuleneb praegu vähem kaubandusmahukast teenindussektorist ja avaliku sektori tarbimisest. Ülejäänud ettevaateperioodil peaks kaubandus kasvama kooskõlas üleilmse majandusaktiivsusega sedamööda, kuidas nõudluse struktuuris hõivavad taas suurema osa kaubandusmahukamad sektorid (nt töötlev tööstus ja investeeringud). Maailmakaubanduse kasvu ja euroala välisnõudlust on positiivsemate näitajate tõttu 2024. aastaks märkimisväärselt ülespoole korrigeeritud, kuid ülejäänud ettevaateperioodil püsivad need septembri ettevaatega võrreldes üldjoontes sarnasel tasemel. Euroala lähedaste kaubanduspartnerite kaubandustegevuse elavnedes peaks euroala välisnõudlus kasvama 2024. aasta 3,1%-lt 2025. aastal 3,5%-le ning seejärel pisut kahanema, olles 2026. aastal 3,3% ja 2027. aastal 3,2%. See väljavaade on siiski väga ebakindel. Kaubanduspiirangute ootustest tingitud importkaupade jätkuv ettevarumine võib kaubandust lühiajaliselt elavdada. Keskpika aja jooksul võib kaubandustegevus jätkuvate geopoliitiliste pingete ja kaubandusprotektsionismi võimaliku kasvu taustal muutuda loiumaks.
Üleilmne inflatsioon peaks ettevaateperioodil jätkuvalt aeglustuma, samal ajal kui euroala konkurentide ekspordihindade kasvu on septembri ettevaatega võrreldes allapoole korrigeeritud. Üleilmse inflatsiooni järkjärguline aeglustumine jätkub, ehkki teenusehindade inflatsioon püsib arenenud riikides kiire palgakasvu tõttu stabiilne. Üleilmse tarbijahinnaindeksi koguinflatsioon aeglustub prognoosi kohaselt 4,2%-lt 2024. aastal 2,6%-le 2027. aastal. Arenenud riikides peaks inflatsiooni aeglustumine jätkuma ja koguinflatsioon peaks 2026. aastaks olema vähehaaval lähenenud keskpankade seatud eesmärgile. Võrreldes septembri ettevaatega ei ole üleilmse inflatsiooni profiil palju muutunud. Euroala konkurentide ekspordihindade kasv (riikide vääringutes ja aasta arvestuses) muutus 2024. aastal positiivseks toormehindade hiljutise languse ja voogsurve mõju taandumise tulemusel. Ettevaateperioodil peaks see püsima ligikaudu 2% lähedal, olles üldjoontes kooskõlas oma pikaajalise keskmise tasemega. Konkurentide ekspordihindade kasvu allapoole korrigeerimine võrreldes septembri ettevaatega 2025. ja 2026. aastaks kajastab peamiselt madalama naftahinna ja Hiina tootjahindade inflatsioonitempo püsivama aeglustumise mõju.
Infokast 1
Tehnilised eeldused
2024. aasta septembri ettevaatega võrreldes hõlmavad tehniliste eelduste peamised muutused madalamaid nafta- ja elektrihindu, kuid kõrgemaid gaasihindu, euro nõrgemat vahetuskurssi ja madalamaid intressimäärasid. Futuurihindadel põhinevaid nafta- ja elektrihinna eeldusi on mõnevõrra allapoole korrigeeritud, samal ajal kui gaasihinda on 2025. aastaks ülespoole ja 2026. aastaks pisut allapoole korrigeeritud. Energiahinnad peaksid ettevaateperioodil alanema. Muu toorme (v.a energia) hindu on korrigeeritud 2025. aastaks märkimisväärselt ülespoole ja 2026. aastaks pisut allapoole. Euro vahetuskurss on langenud USA dollari suhtes 3,0% ja euro nominaalne efektiivne vahetuskurss on alanenud 1,3% ning need jäävad ettevaateperioodil eelduste kohaselt samale tasemele. Turuootuste põhjal on eeldusi lühiajaliste intressimäärade kohta 2025.–2026. aastaks 20–30 baaspunkti võrra allapoole korrigeeritud, samal ajal kui eeldusi pikaajaliste võlakirjade tulususe kohta on mõnevõrra ülespoole korrigeeritud.
Tabel
Tehnilised eeldused
| Detsember 2024 | Korrektsioonid võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2024 | 2025 | 2026 | |
Toormehinnad: | ||||||||
Naftahind (USD barreli kohta) | 83,7 | 81,8 | 71,8 | 70,1 | 69,2 | -1,6 | -5,7 | -4,2 |
Maagaasi hind (eurot MWh kohta) | 40,6 | 34,3 | 42,9 | 34,9 | 29,3 | 0,3 | 4,3 | -1,2 |
Elektrienergia hulgihinnad (eurot MWh kohta) | 103,5 | 76,7 | 89,9 | 79,5 | 73,6 | -0,9 | -3,6 | -3,3 |
ELi esimese heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS1) LHÜd (eurodes tonni kohta) | 83,7 | 65,4 | 69,6 | 71,8 | 74,0 | -3,1 | -5,6 | -6,0 |
ELi teise heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) LHÜd (eurodes tonni kohta) | – | – | – | – | 59,0 | – | – | – |
Muu toorme (v.a energia) hinnad (USD; aastane muutus protsentides) | -12,5 | 8,9 | 5,8 | -0,4 | -1,7 | 1,6 | 4,5 | -2,9 |
Vahetuskursid: | ||||||||
USD/EUR vahetuskurss | 1,08 | 1,08 | 1,06 | 1,06 | 1,06 | -0,3 | -3,0 | -3,0 |
Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss (EER41; I kv 1999 = 100) | 121,8 | 124,2 | 123,5 | 123,5 | 123,5 | -0,2 | -1,3 | -1,3 |
Finantseeldused: | ||||||||
Kolme kuu EURIBOR (protsendina aasta kohta) | 3,4 | 3,6 | 2,1 | 2,0 | 2,2 | 0,0 | -0,3 | -0,2 |
10-aastase tähtajaga riigivõlakirjade tulusus (protsendina aasta kohta) | 3,1 | 2,9 | 2,9 | 3,1 | 3,2 | 0,0 | 0,1 | 0,1 |
Märkus. Korrektsioonid on väljendatud järgmiselt: tasemete puhul protsentides, kasvumäärade puhul protsendipunktides ja finantseelduste puhul protsentides aasta kohta. Kasvumäärade ja intressimäärade korrigeerimisel on kasutatud ühe kümnendkohani ümardatud näitajaid ning protsentuaalse muutusena esitatud korrektsioonid on arvutatud ümardamata näitajate alusel. Tehnilised eeldused euroala intressimäärade ja toormehindade kohta põhinevad turgude ootustel seisuga 20. november 2024. Naftahind viitab Brenti toornafta hetke- ja futuurihindadele. Gaasihinnad viitavad Madalmaade gaasibörsi (TTF) gaasi hetke- ja futuurihindadele. Elektrienergia hulgihinnad viitavad euroala viie suurima riigi keskmisele hetke- ja futuurihinnale. ELi esimese heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS1) LHÜde „sünteetiline” futuurihind on tuletatud kahe lähima Euroopa energiabörsi LHÜde futuuride kuu lõpu lineaarselt interpoleeritud väärtusena. Seejärel on leitud LHÜde futuuride keskmised kuuhinnad, et tuletada aastasele sagedusele vastav väärtus. Kuna LHÜdega kauplemist HKS2-süsteemis veel ei toimu, kehtestasid eurosüsteemi eksperdid hinnaeelduseks künnishinna, mille ületamisel tehakse kättesaadavaks täiendavad LHÜd; hind on kohandatud 2027. aasta hindadega (vt täpsemalt infokast 2). Toormehindade areng on tuletatud eelduste koostamise lõppkuupäeval lõppenud kümne tööpäevase perioodi jooksul toimunud futuuriturgude arengust. Kahepoolsed vahetuskursid peaksid püsima ettevaateperioodil muutumatuna ettevaate koostamise lõppkuupäevale eelnenud kümne tööpäeva keskmisel tasemel. Eeldused euroala riikide kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade nominaalsete intressimäärade kohta põhinevad riikide kümneaastase tähtajaga võlakirjade keskmisel tootlusel, mis on kaalutud SKP aastakasvu näitajatega. Vajalike andmete olemasolu korral on riigipõhised kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade nominaalsed tootlused määratletud kümneaastaste võrdlusvõlakirjade tootlusena, mida on pikendatud vastavatest riigipõhistest tulukõveratest tuletatud forvardnominaaltootlusega eelduste koostamise lõppkuupäeva seisuga. Teiste riikide puhul on riigipõhised kümneaastase tähtajaga riigivõlakirjade tootlused määratletud kümneaastase tähtajaga võrdlusvõlakirjade tootlusena, mida on pikendatud euroala riskivabade pikaajaliste intressimäärade tehnilisele eeldusele lisatud konstantse tootluse vahega (eelduste koostamise lõppkuupäeva seisuga).
3 Reaalmajandus
Euroala majandusaktiivsus, mis oli kogu 2023. aasta üldjoontes paigal tammunud, elavnes 2024. aastal (vt joonis 1). SKP kvartaalne reaalkasv hoogustus 2024. aasta teise kvartali 0,2%-lt sisenõudluse elavnemise toel kolmandas kvartalis 0,4%-le. 2024. aasta septembri ettevaatega võrreldes oli kasv kolmandas kvartalis 0,2 protsendipunkti võrra kiirem, kuid teise kvartali kasvu on korrigeeritud allapoole. Seetõttu oli majandusaktiivsuse tase kokkuvõttes kolmandas kvartalis üldjoontes kooskõlas septembri ettevaatega. See kajastas suuresti ootamatut investeeringute ja ekspordi teineteist tasakaalustavat arengut mõnevõrra jõulisema tarbimise kontekstis. Kasvu toetas kolmandas kvartalis tõenäoliselt ka varude hankimine. Eelduste kohaselt vähenes tööstustegevus kolmandas kvartalis kõigis sektorites veelgi, samal ajal kui teenindussektori aktiivsus kasvas.
Joonis 1
Euroala reaalne SKP
a) SKP reaalkasv
(kvartaalne muutus protsentides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)
b) Reaalse SKP tase
(aheldatud väärtused (2020); miljardites eurodes)
Märkus. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Graafikul a esitatud väärtusvahemikud väljendavad ebakindluse suurust ja on olemuselt sümmeetrilised. Need põhinevad varasematel prognoosivigadel pärast võõrväärtuste korrigeerimist. Värvilised alad (tumedaimast heledaimani) tähistavad vastavalt 30%, 60% ja 90% tõenäosust, et SKP reaalkasvu tulemus jääb vastavate väärtusvahemike piiresse. Vt EKP ekspertide 2023. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, infokast „Ettevaatega seotud ebakindlus”.
Laekunud andmed näitavad, et euroala SKP kasv aeglustub mõnevõrra lühiajalises vaates tingituna märkimisväärsest ebakindlusest. Majandusaktiivsusega seotud küsitluspõhised näitajad, nagu ostujuhtide indeks ja Euroopa Komisjoni küsitlustest selgunud ettevõtete ja tarbijate kindlustunde näitajad, on endiselt tagasihoidlikud. Enamik neist langes novembris veelgi. Laekunud andmed osutavad jätkuvatele erinevustele sektorite lõikes, kusjuures töötleva tööstuse sektor püsis väga nõrk (novembris oli töötleva tööstuse toodangu ostujuhtide indeks 45,1 punkti tasemel). Samal ajal on kahanenud ka teenindussektori aktiivsus, mida kajastab novembrikuu teenindussektori toodangu ostujuhtide indeksi langus 50 punktist allapoole. Kokkuvõttes peaks majandusaktiivsus 2024. aasta neljandas kvartalis kasvama 0,2% ehk aeglasemalt kui kolmandas kvartalis, sest suvel kasvu toetanud ühekordsed tegurid (nt Pariisi olümpiamängud) on taandunud ning arvesse tuleb võtta tagasihoidlikku kindlustunnet, suurt ebakindlust ja geopoliitilisi pingeid. SKP kasv on prognoosi kohaselt 2025. aasta esimeses kvartalis 0,3% ja seega on lühiajaline väljavaade üldjoontes kooskõlas septembri ettevaatega.
SKP reaalkasv peaks keskpika aja jooksul kiirenema, saades tuge tarbimise hoogustumisest, suurenevast välisnõudlusest ning rahapoliitika varasema karmistamise pärssiva mõju taandumisest (vt tabel 3). Kodumajapidamiste ostujõu jätkuv kosumine tänu püsivale palgakasvule ja aeglustuvale inflatsioonile peaks toetama eratarbimise hoogustumist. Kodumajapidamiste kulutused peaksid keskpikas ajaplaanis majanduse elavnemist jätkuvalt soodustama (vt joonis 2, graafik a), ehkki septembri ettevaates prognoositust pisut vähemal määral. Eratarbimise kasvu peaksid toetama ka üldiselt vastupidav tööturg ja tarbijate kindlustunde eeldatav järkjärguline taastumine hoolimata jätkuvalt tugevatest säästmisstiimulitest, mis tulenevad muu hulgas endiselt kõrgetest intressimääradest ja rangetest laenutingimustest. Investeeringud peaksid ettevaateperioodil järk-järgult kasvama, kajastades peamiselt rahapoliitika varasemast karmistamisest tuleneva pärssiva mõju taandumist ning ühiku kohta arvestatava kasumi suurenemise, ELi taasterahastu rahaliste vahendite kasutuselevõtu ning elavneva sise- ja välisnõudluse positiivset mõju. Viimane peaks toetama ka ekspordi kasvu, hoolimata euroala konkurentsivõimega seotud probleemidest. Ehkki eelduste kohaselt muutus eelarvepoliitika kurss 2024. aastal rangemaks, peaks see 2025.–2026. aastal olema üldjoontes neutraalne. Ettevaateperioodi lõpu poole peaks eelarvepoliitika kurss taas karmistuma, pidurdades SKP kasvu 2027. aastal (vt 4. peatükk).
Rahapoliitika varasema karmistamise mõju majanduskasvule peaks ettevaateperioodil taanduma, millele aitab kaasa baasintressimäärade jätkuv alanemine. Ajavahemikul 2021. aasta detsembrist kuni 2023. aasta septembrini võetud rahapoliitiliste meetmete mõju kandub jätkuvalt reaalmajandusse. Suurem osa kasvu pidurdavast mõjust peaks olema siiski juba avaldunud. Pärast EKP baasintressimäärade langetamist alates 2024. aasta juunist ja lähtudes intressimäärade edasise arenguga seotud turuootustest ettevaate koostamise lõppkuupäeval (vt infokast 1), peaks rahapoliitika varasema karmistamise negatiivne mõju majanduskasvule hakkama 2025. aastal vähenema. Ehkki selle negatiivse mõju ulatuse ja ajastuse suhtes valitseb märkimisväärne ebakindlus, peaks see olema 2026. aastaks taandunud.
Joonis 2
Euroala SKP reaalkasv – jaotus peamisteks kulukomponentideks
a) 2024. aasta detsembri ettevaade | b) Korrektsioonid võrreldes 2024. aasta septembri ettevaatega |
|---|---|
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides) | (protsendipunktid ja osakaal protsendipunktides) |
 |  |
Märkus. Andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Korrigeerimisel on kasutatud ümardamata näitajaid.
Tabel 3
Reaalse SKP, kaubanduse ja tööturu prognoosid
(aastane muutus protsentides, kui ei ole märgitud teisiti; korrektsioonid protsendipunktides)
| Detsember 2024 | Korrektsioonid võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2024 | 2025 | 2026 | |
Reaalne SKP | 0,5 | 0,7 | 1,1 | 1,4 | 1,3 | -0,1 | -0,2 | -0,1 |
Eratarbimine | 0,8 | 0,9 | 1,3 | 1,3 | 1,2 | 0,1 | -0,1 | -0,2 |
Valitsussektori tarbimine | 1,5 | 2,3 | 1,2 | 1,2 | 1,0 | 1,1 | 0,1 | 0,1 |
Investeeringud | 1,8 | -1,7 | 1,2 | 2,2 | 1,6 | -1,2 | 0,0 | 0,1 |
Eksport ¹⁾ | -0,2 | 1,0 | 1,6 | 3,0 | 3,0 | -0,2 | -1,0 | 0,0 |
Import ¹⁾ | -0,7 | 0,1 | 2,3 | 3,1 | 2,9 | 0,1 | -0,5 | -0,2 |
Osakaal SKPs: | ||||||||
Sisenõudlus | 1,1 | 0,6 | 1,2 | 1,4 | 1,2 | 0,0 | 0,0 | -0,1 |
Netoeksport | 0,3 | 0,5 | -0,2 | 0,1 | 0,1 | -0,2 | -0,2 | 0,1 |
Varude muutus | -0,9 | -0,3 | 0,2 | 0,0 | 0,0 | 0,1 | 0,1 | 0,0 |
Reaalne kasutatav tulu | 1,2 | 2,3 | 0,8 | 1,0 | 0,8 | -0,5 | 0,0 | 0,2 |
Kodumajapidamiste säästumäär | 13,9 | 15,1 | 14,7 | 14,5 | 14,2 | 0,2 | 0,2 | 0,5 |
Tööhõive ²⁾ | 1,4 | 0,8 | 0,4 | 0,6 | 0,5 | 0,0 | 0,0 | 0,2 |
Töötuse määr | 6,5 | 6,4 | 6,5 | 6,3 | 6,1 | -0,1 | 0,0 | -0,2 |
Jooksevkonto saldo (% SKPst) | 1,7 | 2,7 | 2,6 | 2,7 | 2,9 | 0,1 | -0,1 | 0,0 |
Märkus. Reaalse SKP ja komponentide andmed on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel. 1) Sealhulgas euroalasisene kaubandus.
2) Tööga hõivatud isikud.
2024. aasta septembri ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi aastateks 2024–2026 allapoole korrigeeritud (vt tabel 3 ja joonis 2, graafik b). 2024.–2025. aasta prognoosi korrigeeriti allapoole investeeringute vähenemise tõttu (eeskätt tulenevalt 2024. aasta esimese poole andmete korrigeerimisest) ja lühiajaliselt väiksema (neto)ekspordimahu tõttu, mi on tingitud jätkuvatest konkurentsivõime probleemidest. Seda tasakaalustab 2024. aastal osaliselt palju ulatuslikum valitsussektori tarbimine. Eratarbimise kasvu on samuti 2025.–2026. aastaks allapoole korrigeeritud, sest tempo, millega säästumäär praeguselt kõrgelt tasemelt eeldatavasti normaliseerub, on ümber hinnatud.
Eelduste kohaselt peaks eratarbimine ka edaspidi jääma kasvu peamiseks vedajaks, saades tuge töötasude jõulisest suurenemisest seoses palgakasvu ja aeglustuva inflatsiooniga. Hoolimata kodumajapidamiste kõrgest säästumäärast kiirenes eratarbimise kasv 2024. aasta kolmandas kvartalis tõenäoliselt märkimisväärselt. Kodumajapidamiste kulutuste aastane kasvumäär peaks kerkima ligikaudu 0,8–0,9%-lt 2023.–2024. aastal 1,3%-le 2025.–2026. aastal ning seejärel naasma 2027. aastal pandeemiaeelsele keskmisele 1,2% tasemele. Eratarbimise taastumine kajastab kodumajapidamiste säästumäära järkjärgulist normaliseerumist ja reaalse kasutatava tulu suurenemist, mis tuleneb eeskätt endiselt hoogsast palgakasvust ja töötuluväliste sissetulekute (eelkõige füüsilisest isikust ettevõtjana ja finantsvaradelt teenitud tulu) jõulisest kasvust. Ehkki reaalsete sissetulekute kasv peaks aastatel 2025–2027 olema tagasihoidlik, kuna reaalpalkade järelejõudmise mõju nõrgeneb, peaks eratarbimise kasvu soodustama ka säästumäära mõõdukas alanemine sedamööda, kuidas tarbimiskäitumine järk-järgult normaliseerub. Kodumajapidamiste säästumäär peaks püsima kõrge, kajastades ikka veel kõrgeid, ehkki alanevaid intressimäärasid ja endiselt rangeid laenutingimusi, ning ettevaateperioodil järk-järgult alanema, ehkki 2024. aasta septembri ettevaates prognoositust aeglasemas tempos. Säästude järkjärgulisele vähenemisele aitavad tõenäoliselt kaasa ka tarbijate kindlustunde taastumine ning tarbimiskulutuste ühtlasem jaotamine, sest kodumajapidamised reageerivad kulutusi tehes ostujõu kasvule viivitusega. 2024. aasta septembri ettevaatega võrreldes on eratarbimise kasvu 2024. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud, kajastades veidi tugevamat dünaamikat töötulu kiirema kasvu kontekstis. 2025. ja 2026. aastaks on seda aga vastavalt 0,1 ja 0,2 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud, mis kajastab peamiselt kõrgemat säästumäära, arvestades kodumajapidamiste tarbimiskäitumise eeldatavat aeglasemat normaliseerumist.
Eluasemeinvesteeringud peaksid 2024. aastal veelgi kahanema ja seejärel 2025. aasta jooksul tasapisi taastuma sedamööda, kuidas rahastamistingimuste karmistumise negatiivne mõju vähehaaval leeveneb ja kodumajapidamiste reaalsete sissetulekute kasv jätkub. Eluasemeinvesteeringud jätkasid 2024. aasta kolmandas kvartalis tõenäoliselt oma pikaajalist langust ja vähenevad eelduste kohaselt ka lähikvartalites, ehkki mõõdukamas tempos, kajastades püsivalt nõrka eluasemenõudlust. Üldjoontes kooskõlas eluasemelaenude eeldatava nõudluse paranemisega, mida näitab EKP värskeim euroala pankade laenutegevuse uuring, elavnevad eluasemeinvesteeringud prognoosi kohaselt alates 2025. aasta teisest poolest hüpoteeklaenude intressimäärade järkjärgulise alanemise ja kodumajapidamiste sissetulekute suurenemise toel. Kokkuvõttes peaks eluasemeinvesteeringute maht pärast edasist märkimisväärset kahanemist 2024. aastal ja selle negatiivse siirdemõju avaldumist investeeringute aastakasvule 2025. aastal uuesti aasta arvestuses kasvama hakkama 2026. aastal (esimest korda pärast 2022. aastat).
Ettevõtlusinvesteeringud kasvavad geopoliitilise ja majanduspoliitilise ebakindluse taustal ettevaateperioodil eeldatavasti tagasihoidlikus tempos, kuid neid peaksid toetama sise- ja välisnõudluse järkjärguline paranemine, ühiku kohta arvestatava kasumi jõuline kasv ning soodsamad rahastamistingimused. Euroala ettevõtlusinvesteeringud vähenesid 2024. aasta esimesel poolel tingituna suurest volatiilsusest, mis tulenes rahvusvaheliste ettevõtete tegevusest Iirimaal, nõrgast nõudlusest ja suurest ebakindlusest. Eeldatavalt tugevama sise- ja välisnõudluse, paranevate rahastamistingimuste ja ühiku kohta arvestatava kasumi jõulise kasvu toel peaksid investeeringud 2025. aastal kasvama. 2026. ja 2027. aastal aitavad investeeringute taastumisele kaasa ka rahastamistingimuste pärssiva mõju vähenemine ning ELi taasterahastu ja erasektori vahendite kaasamine digi- ja rohepöörde hoogustamiseks.
Pärast langust 2024. aasta kolmandas kvartalis peaks euroala ekspordikasv püsima tagasihoidlik ja hoogustuma seejärel järgmisel aastal, eeldusel et maailmakaubanduse tariifid püsivad muutumatuna. Hoolimata tugevast välisnõudlusest, mis tulenes eeskätt varasematest jõulutellimustest[3], jäi ekspordikasv teises kvartalis tagasihoidlikuks. Üleilmse töötleva tööstuse tootmistsükli nõrgenemise ja euroala eksportijate konkurentsivõime probleemide püsimise tõttu[4] vähenes ekspordikasv aasta kolmandas kvartalis kooskõlas värskeimatest küsitlusandmetest selgunud negatiivsete märkidega töötleva tööstuse ja teenuste ekspordi tellimuste kohta. Välisnõudluse suurenemise järel peaks ekspordikasv 2025. aasta lõpuks pikaajalisest keskmisest veidi madalamal tasemel taastuma. Sellele vaatamata on oodata ekspordi turuosa vähenemist kogu ettevaateperioodi vältel. Ka impordikasv on eelduste kohaselt vaoshoitud ja jääb pikaajalisele kasvumäärale mõnevõrra alla. Kokkuvõttes oli netokaubanduse mõju majanduskasvule 2024. aasta teises kvartalis positiivne, kolmandas kvartalis negatiivne ja eelduste kohaselt on see negatiivne ka neljandas kvartalis. 2025. aasta esimesel poolel hakkab netokaubandus eeldatavasti taastuma. Prognoosi kohaselt peaksid kaubandustingimused ettevaateperioodil paranema, arvestades asjaolu, et energiahinnašoki mõju on majanduses juba suures osas avaldunud. Jooksevkonto saldo peaks ettevaateperioodi lõpuks jõudma peaaegu 3%ni SKPst, mis on veidi üle pandeemiaeelse keskmise 2,6%.
Tööturg peaks püsima üldiselt vastupidav, ehkki tööhõive kasv peaks viimaste aastatega võrreldes aeglustuma. Tööhõive kasvas 2024. aasta teises ja kolmandas kvartalis tagasihoidlikult. Ettevaateperioodil peaks kasv jätkuma suhteliselt vaoshoitud tempos, olles kvartalis 0,1–0,2%. Eelduste kohaselt aeglustus tööhõive kasv aasta arvestuses 1,4%-lt 2023. aastal 0,8%-le 2024. aastal ning kõigub aastatel 2025–2027 vahemikus 0,4–0,6% (2026. aastaks on kasvu septembri ettevaatega võrreldes 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud, osaliselt tingituna tööjõu kasvu ülespoole korrigeerimisest). Tööhõive areng (vt joonis 3) kajastab eeldust, et lähiminevikus tavalisest rohkem tööhõivet toetanud tsüklilised tegurid – nagu varutööjõu hoidmine märkimisväärse tööjõupuuduse tõttu ning kasumite kiire kasv, madalad reaalpalgad ja tööjõu tugev kasv – hakkavad vähehaaval taanduma. Ehkki tööhõive kasv peaks olema SKP kasvuga võrreldes tagasihoidlik, naaseb see eelduste kohaselt 2027. aasta keskpaigaks siiski tasemele, mis on kooskõlas tööhõive kasvu ja SKP suhtega varasematel perioodidel.[5]
Joonis 3
Tööhõive
(kvartaalne muutus protsentides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.
Tööviljakuse kasv peaks kiirenema, kuid septembri ettevaates prognoositust aeglasemas tempos. Arvestades majanduse tsüklilist kohandumist ettevaateperioodil ja tööhõive kasvu aeglustumist, peaks tööviljakus suurenema. Tööviljakuse kasv töötaja kohta oli 2024. aasta kolmandas kvartalis oodatust veidi suurem, kuid ülejäänud ettevaateperioodiks on seda allapoole korrigeeritud, kajastades septembri ettevaatega võrreldes aeglasemat tsüklilist taastumist (vt joonis 4). Praeguse prognoosi kohaselt kiireneb tööviljakuse kasv töötaja kohta –0,1%-lt 2024. aastal 0,8%-le 2025. aastal ja 0,9%-le 2026. aastal ning aeglustub 2027. aastal 0,8%-le. Seega ületab tööviljakuse kasvumäär septembri ettevaatega võrreldes perioodi 2000–2019 keskmist aastakasvu (0,6%) vähemal määral ning seda tuleks vaadelda võrdluses tööviljakuse keskmise aastakasvu määraga 0,3% aastatel 2020–2023. Lähiminevikus valitsenud tsüklilised tegurid, mis põhjustasid ulatuslikuma varutööjõu hoidmise, madalad reaalpalgad ja tööjõu tugeva kasvu, peaksid aegamisi taanduma, tuues kaasa tööviljakuse kasvu tsüklilise taastumise. Tööviljakuse kasvu on korrigeeritud allapoole, et võtta arvesse struktuurseid tegureid, mis võivad piirata majanduse elavnemise kiirust 2025. ja 2026. aastal, nagu majandustegevuse järkjärguline ümbersuunamine teenindussektorisse, majanduse keskkonnasäästlikumaks muutmise kulud, energiahinnašoki negatiivse mõju pikem kestus, väga uuenduslike tehisintellektitehnoloogiate oodatust aeglasem kasutuselevõtt ja demograafilised muutused.
Joonis 4
Tööviljakuse kasv töötaja kohta
(aastane muutus protsentides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.
Töötuse määr peaks alanema veelgi ja jõudma rekordiliselt madalale tasemele (vt joonis 5). Vaatamata väikesele tõusule 2025. aasta alguses peaks töötuse määr alates 2025. aasta kolmandast kvartalist taas pidevalt langema ja jõudma 2027. aastal 6,1%ni. Aastateks 2024–2025 on töötuse määra veidi (keskmiselt 0,1 protsendipunkti võrra) allapoole korrigeeritud, osaliselt tingituna hiljutistest madalamatest töötuse näitajatest, aga sama on tehtud ka 2026. aastaks seoses tööhõive eeldatavalt püsivama kasvuga.
Joonis 5
Töötuse määr
(% tööjõust)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.
4 Eelarveväljavaade
Euroala eelarvepoliitika kurss muutus 2024. aastal hinnangute kohaselt 2024. aasta septembri ettevaates eeldatuga võrreldes märkimisväärselt rangemaks ning korrektsioonide põhjuseks olid eelkõige vältimatud tegurid (vt tabel 4). 2023. aasta eelarvepositsioon näitab nüüd mõningast lõdvenemist, erinevalt septembri ettevaates prognoositud neutraalsest kursist. Selle peamine põhjus on rahvamajanduse arvepidamise võrdlusnäitajate korrigeerimine 2024. aastal. Eelarvepoliitika kurss, mis kajastab osaliselt 2023. aasta mõnevõrra leebemat eelarvepositsiooni, muutus hinnangute kohaselt 2024. aastal märkimisväärselt rangemaks tulenevalt suure osa energiahindade ja inflatsiooniga seotud toetusmeetmete lõpetamisest ning ulatuslikest vältimatutest teguritest. Viimaste hulgas on eelkõige jõuline tulude areng mõnes riigis, muu hulgas tulenevalt majanduse komponentide mõjust. Eelarvepoliitika kursi karmistamine 2024. aastal on septembri ettevaates prognoositust ulatuslikum. Selle põhjuseks on eespool nimetatud vältimatud tulutegurid, mis kaalusid üles kaalutletud eelarvepoliitika meetmete korrigeerimisest tuleneva mõningase lõdvenemise. Kokkuvõttes on aga kumulatiivne eelarvepoliitika kurss aastatel 2020–2024 endiselt väga toetav, kajastades pandeemia puhkemisest saadik jagatud eelarvepoliitiliste toetuste suurt mahtu.
Eelarvepoliitika kursi karmistumine peaks jätkuma, ehkki aastatel 2025–2026 üksnes vähesel määral, kuid jõulisemalt 2027. aastal, kui kulutuste rahastamine ELi taasterahastu toetustest järk-järgult kaotatakse. Siiski on eelarvepoliitikat puudutavate eeldustega seotud ebakindlus.[6] Põhistsenaariumis sisalduvad kaalutletud eelarvepoliitikameetmed, mis kajastavad valitsuste esitatud eelarvekavasid, osutavad septembri ettevaates prognoositust mõnevõrra ulatuslikumale eelarvepoliitika karmistamisele 2025. aastal. See on suures osas tingitud otseste maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõusust mitmes riigis võetud uute meetmete tulemusel. Rangemat poliitikat tasakaalustavad osaliselt avaliku sektori investeeringute jätkuv kasv ja suuremad fiskaalülekanded, aga ka vältimatute tegurite lõdvenemine.[7] 2026. aastal peaks eelarvepoliitika kurss karmistuma üksnes vähesel määral, mis osutab varasemate ettevaadetega võrreldes poliitika lõdvendamisele.[8] 2027. aastal kajastab eelarvepoliitika ja kaalutletud eelarvepoliitikameetmete suhteliselt tugev karmistamine eelkõige eeldust, et seoses ELi taasterahastu toetuste lõppemisega vähenevad avaliku sektori investeeringud ja fiskaalülekanded. Ka valitsussektori tarbimise kasv peaks märkimisväärselt aeglustuma (reaalarvestuses alates 2025. aastast pärast jõulist kasvu 2024. aastal). Üldiselt näitab kaalutletud eelarvepoliitikameetmete korrigeerimine võrreldes septembri ettevaatega eelarvepoliitika mõningast lõdvendamist ettevaateperioodil (moodustades 2024.–2026. aastal kumulatiivselt ligikaudu 0,1 protsendipunkti SKPst). Peamiselt on selle põhjuseks fiskaalülekanded, mis korvavad täielikult maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõusu.
Tabel 4
Euroala eelarveväljavaade
(% SKPst; korrektsioonid protsendipunktides)
| Detsember 2024 | Korrektsioonid võrreldes | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2023 | 2024 | 2025 | 2026 | |
Eelarvepoliitika kurss1) | -0,2 | 0,9 | 0,1 | 0,1 | 0,6 | -0,2 | 0,4 | 0,0 | -0,2 |
Valitsussektori eelarve tasakaal | -3,6 | -3,2 | -3,1 | -3,0 | -2,9 | 0,0 | 0,1 | 0,1 | 0,0 |
Struktuurne eelarvetasakaal2) | -3,8 | -3,1 | -3,0 | -3,0 | -2,9 | -0,1 | 0,1 | 0,2 | 0,0 |
Valitsussektori koguvõlg | 87,4 | 87,8 | 88,3 | 88,7 | 88,6 | -0,8 | -0,7 | -1,0 | -1,1 |
1) Eelarvepoliitika kurssi mõõdetakse muutusena tsükliliselt kohandatud esmases eelarveseisundis, millest on maha arvatud valitsussektori abi finantssektorile. Andmeid on kohandatud ka ELi taasterahastu toetustega, mis ei mõjuta majandust tulude poolel. Negatiivne (positiivne) näitaja tähendab eelarvepoliitika lõdvendamist (karmistamist).
2) Arvutatakse valitsussektori bilansina, millest on maha arvatud majandustsükli üleminekumõjud ja meetmed, mis on Euroopa Keskpankade Süsteemi määratluse kohaselt liigitatud ajutiseks.
Euroala eelarvetasakaal peaks ettevaateperioodil väga aegamisi paranema, võlakoormus peaks pisut kasvama ja seejärel üldjoontes stabiliseeruma (vt tabel 4). Pärast 2024. aastaks prognoositud ulatuslikumat vähenemist peaks euroala eelarvepuudujääk muutuma üksnes vähesel määral ja langema 2027. aastal veidi allapoole kontrollväärtust, mis on 3% SKPst. See suundumus on üldiselt kooskõlas tsükliliselt kohandatud esmase eelarvepuudujäägi prognoositud paranemisega, mis peaks üles kaaluma intressimaksete kasvu. Tsükliline komponent peaks olema väike, halvenema mõnevõrra 2024. aastal ja seejärel püsima kuni 2027. aastani kergelt negatiivne. Septembri ettevaatega võrreldes on 2024.–2025. aasta eelarvetasakaalu prognoosi mõnevõrra ülespoole korrigeeritud, kuid 2026. aasta prognoos ei ole muutunud. See kajastab peamiselt eespool kirjeldatud vältimatute tulutegurite korrigeerimist ja konsolideerimismeetmeid. Euroala võla ja SKP suhtarv peaks 2024.–2026. aastal mõnevõrra tõusma, sest püsivat (ehkki kahanevat) esmast eelarvepuudujääki ja positiivseid eelarvepositsiooniväliseid võlamuutusi tasakaalustab täiel määral kasvu-/intressimäärade soodne vahe. Ettevaateperioodi lõpu poole peaks see stabiliseeruma. Septembri ettevaatega võrreldes on võla suhtarvu kogu ettevaateperioodiks allapoole korrigeeritud eelkõige 2023. aasta soodsate (nimetaja) baasefektide tõttu pärast rahvamajanduse arvepidamise võrdlusnäitajate korrigeerimist 2024. aastal.
5 Hinnad ja kulud
Koguinflatsioon on prognoosi kohaselt 2024. aasta viimases kvartalis taas kiirenenud ning alates 2025. aasta teisest kvartalist peaks see aeglustuma ja püsima EKP seatud 2% inflatsioonieesmärgi lähedal (vt joonis 6 ja joonis 7). Koguinflatsioon peaks kuni aasta lõpuni peamiselt energiahindade baasefektide mõjul kiirenema ning siis uuesti aeglustuma. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks hakkama 2025. aasta alguses aeglustuma ja jõudma teenuste komponendi toel 2027. aastal 1,9%ni. Kokkuvõttes aeglustub koguinflatsioon ettevaateperioodil järk-järgult veelgi. Selle suundumuse katkestab 2027. aastal mõningane ajutine kiirenemine rohepöördega seotud eelarvemeetmete tõttu.
Joonis 6
Euroala ÜTHI-inflatsioon
(aastane muutus protsentides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Esitatud väärtusvahemikud väljendavad ebakindluse suurust ja on olemuselt sümmeetrilised. Need põhinevad varasematel prognoosivigadel pärast võõrväärtuste korrigeerimist. Värvilised alad (tumedaimast heledaimani) tähistavad vastavalt 30%, 60% ja 90% tõenäosust, et ÜTHI-inflatsiooni tulemus jääb vastavate väärtusvahemike piiresse. Vt EKP ekspertide 2023. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, infokast „Ettevaatega seotud ebakindlus”.
Joonis 7
Euroala ÜTHI-inflatsioon – jaotus põhikomponentideks
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.
Energiahindade inflatsioon peaks püsima negatiivne ka veel 2025. aastal ja muutuma ettevaateperioodi lõpu poole taas positiivseks. Energiahindade inflatsioon peaks püsima eelkõige naftahinna eelduste langussuundumuse tõttu kuni 2025. aasta kolmanda kvartalini negatiivne ja naasma seejärel positiivsele tasemele eeskätt kütusehindade baasefektide tõttu (vt joonis 7). 2025. aasta esimesel poolel on oodata energiahindade inflatsiooni volatiilsust, mis on osaliselt tingitud mõne energiaga seotud eelarvemeetme lõpetamisest.[9] Kokkuvõttes peaks energiahindade inflatsioon püsima tagasihoidlik. Inflatsioonimäär peaks olema küll positiivne, kuid jääma 2026. ja 2027. aastal allapoole pikaajalist keskmist taset (vt joonis 8, graafik a). 2027. aastaks prognoositav inflatsioonitaseme tõus kajastab peamiselt suuresti ajutist tõusumõju, mis tuleneb ELi paketi „Eesmärk 55” ning eeskätt uue heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2; hoonete kütmine ja transpordikütused) rakendamisest (vt täpsemalt infokast 2).
Toiduainehindade inflatsioon peaks 2025. aastal kiirenema, siis aeglustuma ja püsima seejärel üldjoontes stabiilne (vt joonis 8, graafik b). Toiduainehindade inflatsioon on viimastel kuudel kiirenenud ja oli oktoobris 2,9% peamiselt ebasoodsate ilmaolude tõttu. 2025. aasta keskpaigaks peaks inflatsioonitase tõusma ligikaudu 3,2%ni. Seda veab vähemalt esialgu töötlemata toiduainete hindade inflatsioon ja toormehindade eeldatavalt märkimisväärne tõus. Seejärel peaks see 2027. aastaks aeglustuma, olles keskmiselt 2,2%, tingituna energia- ja tööjõukulude surve vähenemisest keskpikas ajaplaanis, ning mõjutama koguinflatsiooni vaid vähesel määral (vt joonis 7).
Joonis 8
ÜTHI energia- ja toiduainehindade inflatsiooni väljavaade
a) ÜTHI energiakomponent
(aastane muutus protsentides)
b) ÜTHI toiduainete komponent
(aastane muutus protsentides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.
Tabel 5
Hindade ja kulude areng euroalal
(aastane muutus protsentides; korrektsioonid protsendipunktides)
| Detsember 2024 | Korrektsioonid võrreldes | ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2023 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2024 | 2025 | 2026 | |
ÜTHI | 5,4 | 2,4 | 2,1 | 1,9 | 2,1 | -0,1 | -0,1 | 0,0 |
ÜTHI (v.a energia) | 6,3 | 2,9 | 2,5 | 2,0 | 2,0 | 0,0 | 0,1 | 0,0 |
ÜTHI (v.a energia ja toiduained) | 4,9 | 2,9 | 2,3 | 1,9 | 1,9 | 0,0 | 0,0 | -0,1 |
ÜTHI (v.a energia, toiduained ja kaudsete maksude muutused) | 5,0 | 2,8 | 2,3 | 1,9 | 1,9 | 0,0 | 0,0 | -0,1 |
ÜTHI energiakomponent | -2,0 | -2,3 | -1,1 | 0,5 | 2,8 | -0,9 | -2,2 | -0,1 |
ÜTHI toiduainete komponent | 10,9 | 3,0 | 3,0 | 2,4 | 2,2 | 0,1 | 0,6 | 0,3 |
SKP deflaator | 5,9 | 2,9 | 2,4 | 2,1 | 2,1 | -0,2 | 0,0 | 0,1 |
Impordideflaator | -2,5 | -0,6 | 1,6 | 1,8 | 1,7 | -0,2 | -0,1 | 0,0 |
Hüvitis töötaja kohta | 5,4 | 4,6 | 3,3 | 2,9 | 2,8 | 0,1 | -0,3 | -0,3 |
Tööviljakus töötaja kohta | -0,9 | -0,1 | 0,8 | 0,9 | 0,8 | -0,1 | -0,1 | -0,2 |
Tööjõu ühikukulud | 6,4 | 4,7 | 2,6 | 2,0 | 2,0 | 0,2 | 0,0 | -0,1 |
Kasum ühiku kohta¹⁾ | 6,5 | -0,9 | 2,0 | 2,0 | 2,4 | -1,1 | 0,4 | 0,4 |
Märkus. Korrigeerimisel on kasutatud ümardatud näitajaid. SKP, impordideflaatori, tööjõu ühikukulude, töötaja kohta makstavate hüvitiste ja tööviljakuse näitajad on hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud. Varasemad näitajad võivad erineda Eurostati värskeimatest andmetest, mis on avaldatud pärast käesoleva ettevaate koostamise lõppkuupäeva. Andmeid (sh kvartaalse sagedusega) saab alla laadida makromajanduslike ettevaadete andmebaasist EKP veebilehel.
1) Ühiku kohta arvestatavat kasumit määratletakse tegevuse koguülejäägi ja segatuluna (korrigeerituna füüsilisest isikust ettevõtjate tuluga) reaalse SKP ühiku kohta.
ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks aeglustuma 2024. aasta 2,9%-lt 2027. aastal 1,9%-le. Selle peamine põhjus on teenusehindade inflatsiooni mõningane pidurdumine (vt joonis 9). ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) on olnud alates 2024. aasta algusest suhteliselt muutumatu, ehkki selle taga peitub tööstuskaupade (v.a energia) hindade kasvu mõningane aeglustumine allpool pikemaajalist keskmist taset, samal ajal kui teenusehindade inflatsioon on olnud suhteliselt püsiv ja on alates 2023. aasta novembrist püsinud sisuliselt ligikaudu 4% juures. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) eeldatav aeglustumine alates 2025. aastast on tingitud teenusehindade inflatsiooni järkjärgulisest pidurdumisest varasemate šokkide jätkuva taandumise tulemusel ja tööjõukulude surve vähenemisest. Üldisemas plaanis kajastab ÜTHI-inflatsiooniga (v.a energia ja toiduained) seotud inflatsiooni aeglustumise protsess varasemate energiahinnašokkide kaudse toime taandumisest tulenevat langussuunalist jääkmõju ja 2021. aasta detsembrist kuni 2023. aasta septembrini võetud EKP rahapoliitiliste meetmete langusmõju jätkuvat ülekandumist majandusse. See langusmõju on eelduste kohaselt püsiv ja peaks leevenema alles ettevaateperioodi lõpu poole.
Joonis 9
Euroala ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained)
(aastane muutus protsentides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust. Esitatud väärtusvahemikud väljendavad ebakindluse suurust ja on olemuselt sümmeetrilised. Need põhinevad varasematel prognoosivigadel pärast võõrväärtuste korrigeerimist. Värvilised alad (tumedaimast heledaimani) tähistavad vastavalt 30%, 60% ja 90% tõenäosust, et ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) tulemus jääb vastavate väärtusvahemike piiresse. Vt EKP ekspertide 2023. aasta märtsi makromajanduslik ettevaade euroala kohta, infokast „Ettevaatega seotud ebakindlus”.
2024. aasta septembri ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni prognoosi 2024. ja 2025. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud ja 2026. aasta prognoos on jäänud samaks (vt joonis 10). 2024. aasta toiduainehindade inflatsiooni vähest ülespoole korrigeerimist tasakaalustab täielikult energiahindade inflatsiooni allapoole korrigeerimine. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) väga vähene allapoole korrigeerimine kogu ettevaateperioodil on nähtav üksnes 2026. aasta ümardatud keskmistes näitajates. Ettevaateperioodi alguses on see seotud viimaste kuude üllatavate andmetega ehk oodatust aeglasema teenusehindade inflatsiooniga. Ettevaateperioodi lõpu poole seondub see aga enam majanduskasvu ja palkade väljavaate allapoole korrigeerimisega. Toiduainehindade inflatsiooni ülespoole korrigeerimine kogu ettevaateperioodil on peamiselt tingitud hiljutistest oodatust kõrgematest näitajatest ja kõrgemate toidutoormehindade eeldustest. Energiahindade inflatsiooni on 2024. ja 2025. aastaks allapoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on oodatust madalamad näitajad ning nafta- ja elektrihinnaeelduste allapoole korrigeerimine vaatamata mõnevõrra kõrgematele gaasihinnaeeldustele (vt infokast 1).
Joonis 10
Inflatsiooniprognoosi korrektsioonid võrreldes 2024. aasta septembri ettevaatega
(protsendipunktides)
Märkus. Korrigeerimisel on kasutatud ümardamata näitajaid.
Infokast 2
Kliimamuutustega seotud üleminekumeetmete mõju majanduskasvule ja inflatsioonile
Lähiaastatel jõustuvad täiendavad poliitikameetmed, et saavutada ELi eesmärgid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Selles infokastis analüüsitakse riikide kaalutletud keskkonnahoidlike eelarvemeetmete muutuste mõju majanduskasvule ja inflatsioonile ettevaateperioodil. Eelarvemeede liigitatakse keskkonnahoidlikuks, kui sellel on positiivne mõju kliimamuutuste ennetamisele või nendega kohanemisele. Lisaks sellele käsitletakse infokastis ELi teise heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) võimalikku mõju inflatsioonile 2027. aastal.
Ettevaate põhistsenaariumis sisalduvate riiklike keskkonnahoidlike eelarvemeetmete aastane mõju majanduskasvule on kuni –0,1 protsendipunkti ja euroala inflatsioonile kuni 0,2 protsendipunkti (sinised tulbad joonisel). Konkreetsemalt peaks meetmete pidurdav mõju SKP kasvule ettevaateperioodil mõnevõrra suurenema ja ulatuma nulli lähedalt 2024. aastal ligikaudu –0,1 protsendipunktini 2026. ja 2027. aastal. Mõju ÜTHI-inflatsioonile peaks 2024. ja 2025. aastal olema ligikaudu 0,2 protsendipunkti, vähenema 2026. aastal 0,1 protsendipunktini ja jõudma 2027. aastal nulli lähedale. See mõju tuleneb peamiselt energiakomponenti mõjutavatest meetmetest, eelkõige CO2 hinnastamisest ja energiamaksudest.[10] Kokkuvõttes on riiklike meetmete mõju 2023. aasta detsembris prognoositust mõnevõrra suurem, kuid jääb siiski suhteliselt piiratuks: see tuleneb peamiselt hindu otseselt mõjutavate meetmete (nt riiklik CO2 hinnastamine) väga järkjärgulisest kasutuselevõtust.[11]
Joonis
Riiklike kaalutletud keskkonnahoidlike eelarvemeetmete mõju majanduskasvule ja inflatsioonile 2024. aasta detsembri ettevaate põhistsenaariumis
a) SKP reaalkasv | b) ÜTHI-inflatsioon |
|---|---|
(protsendipunktides) | (protsendipunktides) |
 |  |
Lisaks riiklikele meetmetele laiendatakse järgmise kolme aasta jooksul ELis CO2 hinnastamist uutele sektoritele, mis mõjutab tõenäoliselt majanduskasvu, inflatsiooni ja riigi rahandust (vt tabel). Paketi „Eesmärk 55” raames laiendatakse ELi olemasolevat heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS1) lennundus- ja laevandussektoritele ning energiamahukatele tööstusharudele, kaotades järk-järgult tasuta lubatud heitkoguse ühikud.[12] Energiamahukatest tööstusharudest ELi saabuva impordi suhtes hakatakse kohaldama süsiniku piirimeedet. Lisaks sellele võetakse 2027. aastal kasutusele ELi teine heitkogustega kauplemise süsteem HKS2, mis hõlmab hoonete kütmise ja transpordikütustega kaasnevaid heitkogused. Sellel on tõenäoliselt kõige olulisem otsene mõju inflatsioonile. Impordi- ja tootjahindade kaudu võib meetmetel olla inflatsioonile ka kaudne mõju. Kui seda kodumajapidamistele ei hüvitata, võib hindadele avalduv tõusumõju pärssida ka nende kulutusi ja pidurdada kasvu. Samas on kavas osa HKS1- ja HKS2-süsteemi tuludest investeerida energiatõhususse ja vähese CO2heitega tehnoloogiatesse, mistõttu netomõju majanduskasvule ei ole veel selge.
Tabel
ELi peamised CO2 hinnastamise meetmed
Meede | Põhielemendid |
|---|---|
ELi HKS1 | Kasutusel elektritootmises ning osaliselt laevanduses ja lennunduses Alates 2024: algab tasuta lubatud heitkoguse ühikute järkjärguline kaotamine lennunduses; suurendatakse laevandusest tulenevate heitkoguste hõlmatust Alates 2026: algab tasuta lubatud heitkoguse ühikute järkjärguline kaotamine energiamahukates tööstusharudes |
ELi HKS2 | Alates 2027: kohaldatakse hoonete kütmisest, transpordikütustest ja väikestest tööstuskäitistest tulenevate heitkoguste suhtes |
Süsiniku piirimeede | Alates 2026: energiamahukatest tööstusharudest pärit importi maksustatakse vastavalt HKS1-süsteemi CO2 hinnale (välja arvatud juhul, kui eksportivas riigis on kehtestatud samaväärne maksustamine) |
Allikas: Euroopa Komisjon.
HKS2-süsteemi CO2 hind kandub tõenäoliselt üle tarbijatele, kuid ei ole kindel, kui kõrgeks see kujuneb. Sarnaselt HKS1ga hakatakse ka HKS2 raames lubatud heitkoguse ühikutega kauplema ja nende hinna määrab kindlaks turg. Kuna HKS2 raames veel lubatud heitkoguse ühikutega ei kaubelda, ei ole nende hind veel teada. HKSi direktiivis[13] on siiski sätestatud, et kui algusaastatel ületab lubatud heitkoguse ühikute keskmine hind kahel järjestikusel kuul künnisväärtust 45 eurot/tCO2 (CO2 heite tonni kohta 2020. aasta hindades) või kui hind tõuseb liiga kiiresti, vabastatakse turustabiilsusreservist täiendavad lubatud heitkoguse ühikud, et hoida hinnad künnisväärtusest madalamal. Tootmisahela eelneva etapi teenuseosutajad peavad maksma oma toodetest tulenevate heitkoguste eest ning on tõenäoline, et nad kannavad kulud üle tarbijale. Seetõttu on oodata otsest mõju ÜTHI energiahindade inflatsioonile. Selle mõju suurus sõltub muu hulgas HKS2-süsteemi hindade arengust. Kuna praegu puudub turupõhine teave tõenäolise hinnataseme kohta 2027. aastal, eeldatakse ettevaate põhistsenaariumis, et hinnatase võrdub künnisväärtusega (st 59 eurot/tCO2 2027. aasta eelduslikes hindades).[14]
Mõju ÜTHI-inflatsioonile on ebakindel ja võib ulatuda 2027. aastal 0,0 protsendipunktist 0,4 protsendipunktini; 2028. aastal on mõju palju väiksem. Lisaks ebakindlusele HKS2-süsteemi hinna suhtes ei ole veel selge ka tarbijahindadesse ülekandumise kiirus ja ulatus. Kuigi energiatoodete kulusurve muutused kanduvad tavaliselt kiiresti üle tarbijatele, toimub meetmete mõju ülekandumine tõenõoliselt viivitusega, sest i) ettevõtjad peavad tagastama 2027. aasta HKS2-süsteemis antud heiteload alles 2028. aastal; ii) mõnes riigis esineb gaasi tarbijalepingute ümberhindamisel viivitusi; ning iii) riiklikult reguleeritud hinnad ja eelarvemeetmed võivad esialgu mõju pärssida.[15] Üks osa ebakindlusest on seotud ka kavandatud üleminekuga olemasolevatelt riiklikelt kavadelt HKS2-le.[16] Eurosüsteemi ekspertide hinnangud, mis sõltuvad mitmesugustest HKS2-süsteemi hinnatasemega seotud usutavatest eeldustest, mõju ülekandumise kiirusest ja ulatusest ning HKS2-le ülemineku viisidest riikliku kavaga riikides, näitavad, et mõju ÜTHI-inflatsioonile võib 2027. aastal olla vahemikus 0,0–0,4 protsendipunkti ja et 2028. aastal on mõju palju väiksem.[17] Mõju võib osutuda väiksemaks juhul, kui kodumajapidamised loobuvad otsustavalt ja ennetavalt fossiilkütustest ja/või kui valitsused võtavad leevendusmeetmeid. Peale HKS2-süsteemi on paketis „Eesmärk 55” sisalduvatel muudel meetmetel (nt süsiniku piirimeetme kasutuselevõtul) eeldatavasti vaid väike mõju.
Pärast ettevaateperioodi lõppu võib HKS2-süsteemi hind veelgi tõusta, kuid seda võib leevendada fossiilkütuste osakaalu vähenemine tarbimiskorvis. Mitmetes erialauuringutes eeldatakse, et 2030. aastaks (pärast künnishinna mehhanismi kaotamist) on hinnad palju kõrgemad.[18] Hinnangute ülemisse vahemikku jäävad hinnad põhinevad eeldusel, et täiendavad heitkoguste vähendamise meetmed (nt meetmed energiatõhususe suurendamiseks või sisepõlemismootoriga sõidukite keelustamine) on tõhusad vaid osaliselt. Selline hinnatõus tähendaks, et kõnealustest meetmetest tuleneks pärast 2029. aastat märkimisväärne inflatsioonisurve, samal ajal kui praeguses põhistsenaariumis eeldatakse, et HKS2 kasutuselevõtu mõju on ajutine ja avaldub alles 2027. aastal (ja vähesel määral ka 2028. aastal). Peale selle on tõenäoline, et hinnad on edaspidi volatiilsemad. Pikemas perspektiivis võib HKS2-süsteemi hindade tulevaste muutuste mõju ÜTHI energiahindade inflatsioonile leevendada fossiilkütuste osakaalu vähenemine energiaallikate jaotuses ja kodumajapidamiste väiksemad kulutused fossiilkütustele.
Nominaalpalga kasv peaks esialgu püsima kiire, kuid seejärel vähehaaval aeglustuma, kajastades osaliselt reaalpalga naasmist tasemele, kus see oli enne inflatsiooni järsku kiirenemist. Töötaja kohta makstava hüvitise kasv aeglustus 2024. aasta kolmandas kvartalis hinnangute kohaselt 4,5%ni (kooskõlas septembri ettevaatega).[19] Palgakasv jätkab eelduste kohaselt järjepidevalt aeglustumist, langedes 2024. aasta keskmiselt 4,6%-lt 2027. aastal 2,8%-le (vt joonis 11). See langus kajastab peamiselt kollektiivlepinguga määratud palkade kasvu oodatavat aeglustumist, mis on osaliselt tingitud miinimumpalga väiksemast tõusust, samal ajal kui tegeliku töötasu hälbe osa peaks olema 2024. aastal ebaoluline, kuid eelolevatel aastatel suhteliselt stabiilne ja mõõdukas. Pärast rahvamajanduse arvepidamise andmete hiljutist korrigeerimist naasid reaalpalgad hinnangute kohaselt 2024. aasta kolmandas kvartalis 2022. aasta alguse tasemele. Ehkki see viitab väiksemale inflatsioonihüvitistest tingitud survele, on tööturutingimused endiselt pingelised, mis aitab selgitada, miks palgakasv püsib kiire võrreldes pikaajalise keskmise 2,3% tasemega. 2024. aasta septembri ettevaatega võrreldes on töötaja kohta makstava hüvitise kasvu 2024. aastaks tulenevalt üllatavatest andmetest 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. Järgnevateks aastateks on seda aga kooskõlas prognoositava madalama töötuse määraga 0,3 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud.
Joonis 11
Töötaja kohta makstavad hüvitised
(aastastes protsendipunktides)
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.
Tööjõu ühikukulude kasv peaks 2025. ja 2026. aastal aeglustuma, millele aitab kaasa tööviljakuse suurenemine ja aeglustuv palgakasv. Tööjõu ühikukulude kasv oli 2024. aasta kolmandas kvartalis hinnanguliselt 4,5% ja peaks 2027. aastaks järsult langema, jõudes keskmiselt 2,0%-le.[20] Siiski jääb see kõrgemale oma pikaajalisest keskmisest 1,8% tasemest. 2024. aasta septembri ettevaatega võrreldes on tööjõu ühikukulude kasvu 2024. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole ja 2026. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud.
Kokkuvõttes peaks euroalasisene hinnasurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna ka edaspidi vähenema ning lühiajaliselt peaksid kasumimarginaalid tagama tööjõukulude survele puhvri (vt joonis 12). SKP deflaatori aastane kasvumäär langes 2024. aastal hinnangute kohaselt kiiresti, olles aasta kohta keskmiselt 2,9% (2023. aastal 5,9%), kuid see langus peaks ettevaateperioodil aeglustuma mõõdukamas tempos ja olema 2027. aastal keskmiselt 2,1%. Ühiku kohta arvestatava kasumi kasv peaks ka edaspidi tasakaalustama suhteliselt jõulist tööjõukulude kasvu, kuid seda siiski lühiajaliselt.[21] Kui tööjõu ühikukulude kasv aeglustub ja muud sisendikulud püsivad vaoshoitud, peaks kasumimarginaalide kasv alates 2025. aastast mõnevõrra taastuma, millele aitab kaasa majanduse elavnemine ja tööviljakuse kasvu tugevnemine, ning hakkama seega alates 2025. aastast avaldama taas positiivset mõju euroalasisesele hinnasurvele. 2024. aasta septembri ettevaatega võrreldes on SKP deflaatori kasvu 2024. aastaks veidi allapoole korrigeeritud, 2025. aastaks on see jäänud samaks ja 2026. aastaks on seda veidi ülespoole korrigeeritud. Kasumimarginaalide kasvu on 2024. aastaks pisut allapoole ning 2025. ja 2026. aastaks veidi ülespoole korrigeeritud, mis tasakaalustab suures osas tööjõu ühikukulude kasvu vastavat ülespoole ja allapoole korrigeerimist.
Joonis 12
Euroalasisene hinnasurve
a) SKP deflaator ja selle komponendid | b) SKP deflaator ja selle komponendid – korrektsioonid võrreldes 2024. aasta septembri ettevaatega |
|---|---|
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides) | (osakaal protsendipunktides) |
 |  |
Märkus. Vertikaalne joon tähistab ettevaateperioodi algust.
Impordihindade inflatsioon peaks kiirenema, kuid jääma kogu ettevaateperioodil alla 2%. Impordideflaatori kasv peaks kiirenema –0,6%-lt 2024. aastal 1,6%-le 2025. aastal ja 1,7%-le 2027. aastal. 2024.–2025. aasta näitajaid on allapoole korrigeeritud kooskõlas konkurentide ekspordihindade allapoole korrigeerimisega ja hoolimata euro odavnemisest, millele on viidatud tehnilistes eeldustes (vt infokast 1).
6 Tundlikkusanalüüs
Energiahindade alternatiivsed arengusuunad
Energiatoorme hindade edasine areng on endiselt väga ebakindel ning nafta ja gaasi toormehindade alternatiivsed suundumused mõjutaksid majanduse ja eriti inflatsiooni väljavaadet märkimisväärselt. Ehkki eurosüsteemi ekspertide ettevaade põhineb infokastis 1 kirjeldatud tehnilistel eeldustel, on käesoleva tundlikkusanalüüsi alternatiivsed langus- ja tõususuunad tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud riskineutraalsetest tihedustest.[22] Naftahinna alternatiivsed arengusuunad jaotuvad põhistsenaariumi ümber sümmeetriliselt, kajastades üldiselt tasakaalustatud riske. Gaasihindade jaotus viitab seevastu tehniliste eeldustega seotud tõusuriskile (vt joonis 13), mis kajastab tõenäoliselt tarnete ebakindlust. See on seotud Ukraina ja Venemaa vahelise gaasitransiidilepingu peatse lõppemisega ning hiljutiste viivitustega veeldatud maagaasi tarnega seotud projektides. Ühtlasi lähtutakse nii nafta- kui ka gaasihindade puhul püsivhindade eeldusest. Iga juhtumi puhul arvutatakse sünteetiline energiahinnaindeks (nafta- ja gaasihindade kaalutud keskmine) ning mõju hinnatakse EKP ja eurosüsteemi makromajanduslike mudelite abil. Tulemused on esitatud tabelis 6.
Joonis 13
Energiahindade eelduste alternatiivsed arengusuunad
a) Naftahinna eeldus
(USA dollarit barreli kohta)
b) Gaasihinna eeldus
(eurot MWh kohta)
Allikad: Morningstar ja EKP arvutused.
Märkus. Optsioonidest tuletatud gaasi- ja naftahinna tihedused põhinevad fikseeritud kvartaalsete tähtaegadega ICE Brenti toornafta ja Madalmaade TTFi maagaasi futuurioptsioonide turunoteeringutel seisuga 20. november 2024.
Tabel 6
Energiahindade alternatiivsed arengusuunad ning mõju SKP reaalkasvule ja ÜTHI-inflatsioonile
1. stsenaarium: 25. protsentiil | 2. stsenaarium: 75. protsentiil | 3. stsenaarium: püsivhinnad | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | |
(kõrvalekalded põhistsenaariumist protsentides) | ||||||||||||
Naftahind | -1,3 | -13,7 | -19,0 | -21,9 | 1,6 | 14,0 | 19,6 | 23,1 | 0,1 | 4,2 | 6,7 | 8,1 |
Gaasihind | -3,5 | -18,0 | -22,0 | -25,6 | 4,2 | 25,6 | 29,4 | 35,3 | -0,2 | 2,1 | 25,2 | 49,1 |
Sünteetiline energiahinnaindeks | -2,4 | -15,9 | -19,3 | -21,9 | 3,0 | 21,9 | 25,1 | 27,2 | 0,0 | 3,0 | 13,3 | 21,5 |
(kõrvalekalded põhistsenaariumi kasvumääradest protsendipunktides) | ||||||||||||
SKP reaalkasv | 0,0 | 0,1 | 0,1 | 0,0 | 0,0 | -0,1 | -0,1 | -0,1 | 0,0 | 0,0 | -0,1 | -0,1 |
ÜTHI-inflatsioon | 0,0 | -0,6 | -0,5 | -0,3 | 0,1 | 0,7 | 0,6 | 0,3 | 0,0 | 0,2 | 0,4 | 0,4 |
Märkus. Käesolevas tundlikkusanalüüsis kasutatakse sünteetilist energiahinnaindeksit, milles on ühendatud nafta- ja gaasifutuuride hinnad. 25. ja 75. protsentiil viitavad nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud riskineutraalsetele tihedustele seisuga 20. november 2024. Püsiv nafta- ja gaasihind on vastav väärtus sama kuupäeva seisuga. Makromajanduslik mõju põhineb EKP ja eurosüsteemi ekspertide mitmest makromajanduslikust mudelist saadud keskmistel tulemustel.
Vahetuskursi alternatiivsed arengusuunad
Siinses tundlikkusanalüüsis hinnatakse vahetuskursi alternatiivsete arengusuundade mõju võrreldes põhistsenaariumiga. Ettevaate põhistsenaariumis sisalduvad vahetuskursside tehnilised eeldused hoitakse ettevaateperioodil muutumatuna. Alternatiivsed langus- ja tõususuunad on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud USD/EUR vahetuskursi optsioonidest tuletatud riskineutraalsetest tihedustest seisuga 20. november 2024 (vt joonis 14). Nende alternatiivsete arengusuundade mõju hinnatakse EKP ja eurosüsteemi makromajanduslike mudelite abil. Tabelis 7 on esitatud nende mudelite alusel prognoositud keskmine mõju toodangu kasvule ja inflatsioonile.
Joonis 14
USD/EUR vahetuskursi alternatiivsed arengusuunad
Allikad: Bloomberg ja EKP ekspertide arvutused.
Märkus. Tõus viitab euro kallinemisele. 25. ja 75. protsentiil viitavad USD/EUR vahetuskursi optsioonidest tuletatud riskineutraalsetele tihedustele seisuga 20. november 2024. Makromajanduslik mõju põhineb EKP ja eurosüsteemi ekspertide mitmest makromajanduslikust mudelist saadud keskmistel tulemustel.
Tabel 7
Mõju euroala SKP reaalkasvule ja ÜTHI-inflatsioonile
1. stsenaarium: 25. protsentiil | 2. stsenaarium: 75. protsentiil | |||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | |
USD/EUR vahetuskurss | 1,08 | 1,03 | 1,03 | 1,03 | 1,08 | 1,10 | 1,15 | 1,19 |
USD/EUR vahetuskurss | -0,2 | -3,0 | -3,3 | -3,5 | 0,0 | 3,7 | 8,1 | 11,7 |
(kõrvalekalded põhistsenaariumi kasvumääradest protsendipunktides) | ||||||||
SKP reaalkasv | 0,0 | 0,1 | 0,1 | 0,1 | 0,0 | -0,1 | -0,2 | -0,3 |
ÜTHI-inflatsioon | 0,0 | 0,1 | 0,1 | 0,1 | 0,0 | -0,1 | -0,3 | -0,3 |
Allikad: Bloomberg ja EKP ekspertide arvutused.
Märkus. Tõus viitab euro kallinemisele. 25. ja 75. protsentiil viitavad USD/EUR vahetuskursi optsioonidest tuletatud riskineutraalsetele tihedustele seisuga 20. november 2024. Makromajanduslik mõju põhineb EKP ja eurosüsteemi ekspertide mitmest makromajanduslikust mudelist saadud keskmistel tulemustel.
Infokast 3
Võrdlus teiste institutsioonide ja erasektori prognoosidega
SKP kasvu ja inflatsiooni puhul on eurosüsteemi ekspertide 2024. aasta detsembri ettevaade üldiselt kooskõlas teiste institutsioonide prognoosidega. Eurosüsteemi ekspertide SKP kasvu prognoos on kogu ettevaateperioodil kooskõlas teiste institutsioonide prognooside ja erasektori ettevõtete uuringutulemustega. ÜTHI-inflatsiooni puhul on eurosüsteemi ekspertide 2025. aasta prognoos väärtusvahemiku tipus. 2026. aasta prognoos jääb teiste prognooside kitsasse väärtusvahemikku ja 2027. aasta prognoos teiste kättesaadavate prognoosidega võrreldes veidi kõrgemale tasemele. See võib olla tingitud erinevustest ELi teise heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) mõju hindamisel (vt infokast 2). Eurosüsteemi ekspertide ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) prognoos on kooskõlas teiste prognoosidega, kuid 2027. aastaks pisut madalam.
Tabel
Euroala SKP reaalkasvu, ÜTHI-inflatsiooni ja ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) hiljutiste prognooside võrdlus
(aastane muutus protsentides)
| Avaldamisaeg | SKP kasv | ÜTHI-inflatsioon | ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | 2024 | 2025 | 2026 | 2027 | ||
Eurosüsteemi ekspertide ettevaade | Detsember 2024 | 0,7 | 1,1 | 1,4 | 1,3 | 2,4 | 2,1 | 1,9 | 2,1 | 2,9 | 2,3 | 1,9 | 1,9 |
OECD | Detsember 2024 | 0,8 | 1,3 | 1,5 | – | 2,4 | 2,1 | 2,0 | – | 2,9 | 2,4 | 2,0 | – |
Euroopa Komisjon | November 2024 | 0,8 | 1,3 | 1,6 | – | 2,4 | 2,1 | 1,9 | – | 2,9 | 2,4 | 2,0 | – |
Consensus Economics | November 2024 | 0,8 | 1,1 | 1,4 | 1,4 | 2,4 | 1,9 | 1,9 | 1,9 | 2,8 | 2,2 | – | – |
Survey of Professional Forecasters | Oktoober 2024 | 0,7 | 1,2 | 1,4 | – | 2,4 | 1,9 | 1,9 | – | 2,8 | 2,2 | 2,0 | – |
Rahvusvaheline Valuutafond | Oktoober 2024 | 0,8 | 1,2 | 1,5 | 1,4 | 2,4 | 2,0 | 2,0 | 1,9 | – | – | – | – |
Allikad: OECD Economic Outlook (avaldatud 4. detsembril 2024, andmed seisuga 27. november 2024); Consensus Economics Forecasts (2024.–2025. aasta: 14. november 2024; 2026.–2027. aasta andmed pärinevad 2024. aasta oktoobri uuringust); EKP Survey of Professional Forecasters (21. oktoober 2024); IMF World Economic Outlook (andmed seisuga 22. oktoober 2024); Euroopa Komisjoni koostatud majanduse vaheprognoos (sügis 2024, andmed seisuga 21. oktoober 2024).
Märkus. Kuna kõnealused prognoosid koostati eri ajal, siis ei saa neid omavahel ega ka eurosüsteemi ekspertide ettevaatega otseselt võrrelda. Lisaks kasutatakse eelarvepoliitikat, finantsturge ja euroalaväliseid muutujaid, sh nafta-, gaasi- ja muid toormehindu käsitlevate eelduste väljatöötamisel erinevaid meetodeid. Eurosüsteemi ekspertide makromajanduslikus ettevaates kasutatakse tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP reaalkasvu aastaseid kasvumäärasid, kuid Euroopa Komisjoni ja Rahvusvahelise Valuutafondi prognoosides on need tööpäevade arvuga korrigeerimata. Muude organisatsioonide prognoosides ei täpsustata, kas andmed on tööpäevade arvu järgi korrigeeritud või mitte.
© Euroopa Keskpank, 2024
Postiaadress 60640 Frankfurt am Main, Germany
Telefon +49 69 1344 0
Veebileht www.ecb.europa.eu
Kõik õigused on kaitstud. Taasesitus õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale.
Terminite kohta saab täpsemat teavet EKP seletavast sõnastikust.
HTML ISBN 978-92-899-6611-5, ISSN 2529-4660, doi: 10.2866/76361, QB-CF-24-002-ET-Q
Tehnilised eeldused ja maailmamajanduse ettevaade põhinevad andmetel seisuga 20. november 2024. Euroala käsitleva makromajandusliku ettevaate koostamine jõudis lõpule 27. novembril 2024.
Ettevaate siinses osas toodud viited maailmamajanduse ja/või üleilmsete majandusnäitajate koondandmetele ei hõlma euroala, välja arvatud juhul, kui seda on sõnaselgelt nimetatud.
EKP kontaktid laevandusettevõtetega osutavad mõnevõrra varasematele kaubavedudele kogu aasta vältel ja tavapärasest varasemale kõrghooajale jõuluperioodi eel (septembri asemel juunis–juulis), mille põhjustas laevade suunamine ümber Aafrika Suessi kanali kaubaveohäirete tõttu. Laevagraafikute muutumist kinnitab Drewry 2024. aasta mais läbi viidud uuring.
2019. aasta lõpus olid energiakulud euroalal 1,5 korda suuremad kui Ameerika Ühendriikides. 2024. aasta novembriks olid need 3,5 korda suuremad. Prognoosi kohaselt ei naase energiakulud ettevaateperioodi lõpuks pandeemiaeelsele tasemele.
Vt EKP blogiartikkel „Low for long? Reasons for the recent decline in productivity””, 6. mai 2024.
Mõne suure euroala riigi eelarvekavad on praegusi poliitilisi riske arvestades kas lõpule viimata või aegunud. Näiteks Prantsusmaal põhinevad eelarvepoliitika põhiprognoosi eeldused ja ettevaade peaminister Barnier’ valitsuse hinnangul 2025. aasta eelarve ja keskpika perioodi eelarvekavade kohta. 4. detsembril kiitis Prantsusmaa parlament heaks valitsuse ja nimetatud eelarvekavade vastu esitatud umbusalduse avaldamise ettepaneku. Paljudes riikides tulenevad põhistsenaariumiga seotud riskid ka võimalikest, alles täpsustamisel olevatest lisameetmetest, et täita ELi muudetud eelarveraamistiku nõudeid.
Täiendavaks karmistamise allikaks 2025. aastal on ülejäänud, alates septembrist üldiselt muutumatuna püsinud energiatoetusmeetmete edasine vähendamine. Peamiselt tulude alalaekumisest ja muudest maksujääkidest tingitud vältimatute tegurite lõdvendamise tõttu on 2025. aasta eelarvepoliitika kurss septembri ettevaatega võrreldes muutumatu.
See lõdvendamine tuleneb peamiselt sotsiaalkindlustusmaksetest ja mõnevõrra vähemal määral avaliku sektori investeeringutest.
Energia ja inflatsiooniga seotud kompenseerivate eelarvemeetmete kaotamine alates 2023. aasta detsembrist kiirendab eelduste kohaselt koguinflatsiooni 2024. aastal 0,4 protsendipunkti ja 2025. aastal 0,1 protsendipunkti võrra.
See on kooskõlas tõenditega selle kohta, et CO2 hinnastamine kiirendab inflatsiooni ja selle mõju avaldub tavaliselt energiakomponendi kaudu. Vt Konradt, M., Weder di Mauro, B., „Carbon taxation and Greenflation: Evidence from Europe and Canada”, Journal of the European Economic Association, kd 21, nr 6, detsember 2023, lk 2518–2546; McKibbin, W., Konradt, M., ja Weder di Mauro, B., „Climate policies and monetary policies in the euro area”, ettekanne EKP 2021. aasta keskpangandusfoorumil Sintras; Känzig, D. R., „The Unequal Economic Consequences of Carbon Pricing”, National Bureau of Economic Research, teadustoimetis nr 31221, 2023; ja Moessner, R., „Effects of Carbon Pricing on Inflation”, CESifo teadustoimetis nr 9563, 2022. Keskpika ja pika aja jooksul see mõju siiski tavaliselt taandub. CO2 hinnastamisest tulenevad stiimulid suurendavad energiatõhusust ja edendavad innovatsiooni vähese CO2 heitega energiaallikate valdkonnas, samal ajal kui fossiilkütuste osakaal tarbimiskorvis väheneb; vt Andersson, J. J., „Carbon Taxes and CO2 emissions: Sweden as a Case Study” American Economic Journal: Economic Policy, kd 11(4), lk 1–30, 2019. Kooskõlas ekspertide ettevaates kasutatava tavaga on tarbimise osakaalud ÜTHI korvis kogu ettevaateperioodil fikseeritud.
Varasem hinnang kaalutletud keskkonnahoidlike eelarvemeetmete muutuste mõju kohta majanduskasvule ja inflatsioonile on avaldatud infokastis „Assessing the macroeconomic effects of climate change transition policies”, EKP majandusülevaade 1/2024.
HKS1-süsteemi hinnad peaksid ettevaateperioodil tõusma üksnes vähesel määral (vt infokast 1).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2023/959, 10. mai 2023, millega muudetakse direktiivi 2003/87/EÜ, millega luuakse liidus kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, ja otsust (EL) 2015/1814, mis käsitleb ELi kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi loomist ja toimimist (ELT L 130, 16.5.2023, lk 134).
HKSi direktiivi kohaselt indekseeritakse künnis ELi inflatsiooniga ja künnis on määratletud kui 45 eurot/tCO2 2020. aasta hindades. 2024.–2027. aastaks prognoositud inflatsiooni põhjal oleks see väärtus 2027. aastal 59 eurot/tCO2.
Gaasi puhul on tõendeid selle kohta, et mõju ülekandumine tarbijahindadele sõltub sellistest teguritest nagu turustruktuur, maksude ja lõivude osakaal koguhinnas ning lepingute pikendamise kiirus. Vt Hernnäs, H., Johannesson-Lindén, Å., Kasdorp, R. ja Spooner, M., „Pass-through in EU electricity and gas markets”, Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat (ECFIN), Quarterly Report on the Euro Area (QREA), kd 22(2), lk 23-34, juuli 2023, milles on esitatud põhjalikum käsitlus. Kütuste puhul on mõju ülekandumine enamasti kiirem, vt Alvarez, L., Hurtado, S., Sánchez, I. ja Thomas, C., „The impact of oil price changes on Spanish and euro area consumer price inflation”, Economic Modelling, kd 28, nr 1, lk 422–431, 2011.
Paljudes riikides on HKS2 direktiivi ülevõtmine riigisisesesse õigusesse alles pooleli. Otsustada tuleb veel direktiivi järkjärgulise rakendamise ja olemasolevatelt riiklikelt kavadelt ülemineku üksikasjad, mis lisab ebakindlust seoses inflatsioonile avalduva mõjuga.
Vahemiku alumises osas võib HKS2-süsteemi madalam hind tähendada, et positiivset mõju mõnes riigis tasakaalustab negatiivne mõju mõnes teises riigis, kus olemasolevad riiklikud CO2 heite hinnad langeksid mõjutatud sektorites ELi HKS2-süsteemi hinnani. Selle tulemusel võib mõju inflatsioonile euroala koondtasandil olla neutraalne.
Vt Abrell, J., Bilici, S., Blesl, M., Fahl, U., Kattelmann, F., Kittel, L., Kosch, M., Luderer, G., Marmullaku, D., Pahle, M., Pietzcker, R.C., Rodrigues, R. ja Siegle, J., „Optimal allocation of the EU carbon budget: A multi-model assessment”, Energy Strategy Reviews, kd 51, nr 101271, 2024; ning Günther, C., Pahle, M., Govorukha, K., Osorio, S. ja Fotiou, T., „Carbon prices on the rise? Shedding light on the emerging EU ETS2”, 26. aprill 2024.
Eurostati 6. detsembril (pärast 2024. aasta detsembri ettevaate valmimist) avaldatud andmete kohaselt oli töötaja kohta makstava hüvitise kasv 2024. aasta kolmandas kvartalis 4,4%.
Eurostati 6. detsembril avaldatud andmete kohaselt oli tööjõu ühikukulude kasv 2024. aasta kolmandas kvartalis 4,3%.
Ühiku kohta arvestatava kasumi kasv peaks suurenema 2,0%-lt 2026. aastal 2,4%-le 2027. aastal. See on osaliselt seotud HKS2-süsteemi eeldatava kajastamisega rahvamajanduse arvepidamises tootmismaksuna siis, kui heiteload tagastatakse, st aasta pärast enampakkumist. Seega kajastatakse 2027. aasta HKS2-süsteemi tulud rahvamajanduse arvepidamises alles 2028. aastal, samal ajal kui lõpphinnad peaksid tõusma juba 2027. aastal (vt infokast 2). Seetõttu peaks 2027. aastal tegevuse koguülejääk ajutiselt suurenema.
Kasutatakse 20. novembril 2024 kehtinud turuhindu (selle kuupäeva seisuga on koostatud ettevaate tehnilised eeldused).
- 12 December 2024