1 Ülevaade

Euroala majandus on hoolimata keerulisest üleilmsest keskkonnast osutunud vastupidavaks. SKP reaalkasv hoogustus 2025. aasta kolmandas kvartalis 0,3%, mis ületas septembri ettevaate prognoosi. Sellele kasvule eelnesid esimese poolaasta volatiilsed suundumused, milles kajastus USA kõrgemate kaubandustollide ja seonduva ebakindluse tõttu tegevuste ettepoole toomise mõju. Samuti peegeldasid need suundumused järske kõikumisi Iirimaa andmetes. Euroala majanduskasvu peaks endiselt tagant tõukama peamiselt sisenõudlus, mida elavdavad reaalpalkade tõus ja tööhõive suurenemine olukorras, kus vastupanuvõimelistel tööturgudel on rekordiliselt madal töötuse määr. Sisemajandust peaksid toetama ka käesoleval aastal teatavaks tehtud valitsussektorite täiendavad kulutused taristu- ja kaitsevaldkonnas, eelkõige Saksamaal, ning alates 2024. aasta juunist tehtud baasintressimäärakärbetest tulenenud soodsamad rahastamistingimused. Euroalaväliselt peaks eksport järgmisel aastal hoogustuma, ehkki jätkuvalt esineb konkurentsivõime probleeme, millest mõned on struktuurilist laadi. See hoogustumine on seotud välisnõudluse elavnemisega kaubanduspoliitikast tingitud ebakindluse vähenemise keskkonnas ning toimub olenemata kõrgemate tollimaksude mõju järkjärgulisest avaldumisest. Eurosüsteemi ekspertide prognoosi kohaselt on SKP reaalkasv 2025. aastal 1,4%, 2026. aastal 1,2%, 2027. aastal 1,4% ja 2028. aastal 1,4%. 2025. aasta septembri ettevaatega võrreldes on SKP kasvu kogu ettevaateperioodiks ülespoole korrigeeritud, võttes arvesse oodatust paremaid näitajaid, kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse vähenemist, tugevamat välisnõudlust ja madalamaid energiatoorme hindu.^[1]

Inflatsioon peaks aeglustuma 2,1%-lt 2025. aastal 1,9%-le 2026. aastal ja 1,8%-le 2027. aastal ning hoogustuma seejärel 2028. aastal EKP keskpika aja eesmärgiks seatud 2% tasemele. Koguinflatsiooni (mõõdetuna ühtlustatud tarbijahinnaindeksi (ÜTHI) alusel) eeldatav aeglustumine 2026. aasta alguses kajastab energiahindadest tulenevat negatiivset baasefekti, samal ajal kui muude komponentide (v.a energia) inflatsioon peaks terve 2026. aasta jooksul jätkuvalt aeglustuma. Energiahindade inflatsiooni panus koguinflatsiooni peaks jääma peaaegu kuni 2027. aasta lõpuni tagasihoidlikuks ning suurenema siis 2028. aastal märkimisväärselt seoses ELi heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) eeldatava rakendamisega, mis peaks suurendama koguinflatsiooni 0,2 protsendipunkti võrra. Energia komponenti arvestamata peaks ÜTHI-inflatsioon aeglustuma 2,5%-lt 2025. aastal 2,2%-le 2026. aastal ning 2,0%-le 2027. ja 2028. aastal. Toiduainehindade inflatsioon aeglustub tõenäoliselt märkimisväärselt, sest üleilmsete toidutoormehindade varasemate tõusude ja suve jooksul valitsenud ebasoodsate ilmaolude mõju taandub, ning 2026. aasta lõpu poole peaks see stabiliseeruma veidi üle 2% tasemel. ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks aeglustuma 2,4%-lt 2025. aastal 2,0%-le 2028. aastal, kuna tööjõukulude surve leevenemise keskkonnas aeglustub teenusehindade inflatsioon ja euro varasem kallinemine kandub üle hinnakujundusahelasse, pidurdades kaubahindade inflatsiooni. Palgakasv peaks 2026. aastal aeglustuma ning stabiliseeruma siis ligikaudu 3% juures. Seda toetavad vastupidav tööturg ja tootlikkuse kasv, mis jääb veidi alla 1%. Tööjõu ühikukulude kasv tõenäoliselt aeglustub, kuid selle mõju inflatsioonile peaks osaliselt tasakaalustama kasumimarginaalide järkjärguline elavnemine ettevaateperioodil. 2025. aasta septembri ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni väljavaadet 2026. aastaks 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. See kajastab hiljutisi üllatavaid andmeid ÜTHI-inflatsiooni ja palgakasvu kohta. Viimased toovad kaasa palgakasvu prognoosi märkimisväärse ülespoole korrigeerimise. ÜTHI-inflatsiooni prognoosi on 2027. aastaks veidi allapoole korrigeeritud. Selle põhjuseks on energiahindade inflatsiooni eeldatav väiksem mõju, kuna heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) rakendamine peaks lükkuma 2027. aastalt edasi 2028. aastale. Samal ajal peaks seda mõju siiski osaliselt tasakaalustama teenusehindade kiirem inflatsioon.

2 Rahvusvaheline keskkond

Maailmamajandus on hoolimata tollimaksudega seotud raskustest olnud tänavu vastupidav.^[2],[3] Mõnevõrra on leevendust toonud Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahelised alanenud tollimaksud ning kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse vähenemine, samuti madalam naftahind ja 2025. aasta septembri ettevaates prognoositust leebemad rahastamistingimused. Nende tegurite ja suuremate riikide oodatust positiivsemate näitajate mõjul on maailmamajanduse käesoleva ja 2026. aasta kasvuväljavaade mõnevõrra parem ja inflatsioon eelduste kohaselt aeglasem.

Ehkki üleilmse kasvu väljavaadet on eelmise ettevaatega võrreldes veidi ülespoole korrigeeritud, on see võrdluses pandeemiaeelse keskmisega endiselt tagasihoidlik. Üleilmne SKP reaalkasv on 2025. aastal hinnangute kohaselt 3,5% ja aeglustub 2026. aastal järk-järgult 3,3%ni, püsides sellel tasemel ka 2027. ja 2028. aastal (vt tabel 2). Üleilmse kasvu prognoosi ülespoole korrigeerimine kajastab suuresti Ameerika Ühendriikide ja Hiina paremaid kasvuväljavaateid. Lisaks madalamatele tollimaksudele on Ameerika Ühendriikide kasvuväljavaate mõningane ülespoole korrigeerimine tingitud oodatust vastupidavamast sisenõudlusest, mida peaksid lähiajal toetama aktsiahindade hiljutisest arengust tulenev positiivne jõukusefekt ja üldiselt suuremate eelarvekulutuste eeldused. Ka Hiina SKP reaalkasvu prognoosi on käesolevaks ja 2026. aastaks veidi ülespoole korrigeeritud, et kajastada oodatust jõulisemat eksporditegevust ja eeldatavalt suuremaid eelarvepoliitilisi stiimuleid.

Tarbijahinnaindeksi koguinflatsioon peaks suuremates arenenud ja areneva majandusega riikides vähehaaval aeglustuma, ehkki septembri ettevaates prognoositust mõnevõrra kiiremas tempos.^[4] Eelduste kohaselt peaks 2025. aasta inflatsioonimäär olema 3,1% ning langema 2026. aastal 2,8%ni ja 2027. aastal 2,5%ni, kerkides seejärel 2028. aastal 2,6%ni. Selles kajastub tarbijahinnaindeksi inflatsiooni oodatust mõnevõrra kiirem pidurdumine sel ja järgmisel aastal, sest inflatsiooninäitajad on enamikus arenenud riikides eeldatust madalamad. Lisaks kajastab inflatsioonimäära allapoole korrigeerimine Ameerika Ühendriikide ja Hiina madalamaid kahepoolseid tollimakse ning tollimaksude oodatust veidi väiksemat mõju Ameerika Ühendriikide inflatsioonile. Hiinas selgitab tarbijahinnainflatsiooni oodatust vaoshoitumat kiirenemist väiksem sisenõudlus ettevaateperioodil.

Prognoosi kohaselt püsib üleilmne impordikasv käesoleval aastal kindel, kuid järgmisel aastal see aeglustub. 2025. aastal on kasv eelduste kohaselt 4,4%, kajastades suures osas jõulist impordikasvu käesoleva aasta esimesel poolel, ning langeb 2026. aastal tollimaksude negatiivse mõju tõttu 2,0%ni. Seejärel peaks üleilmne impordikasv elavnema, olles nii 2027. kui ka 2028. aastal 3,1%. Üleilmse impordi väljavaadet on selleks ja järgmiseks aastaks septembri ettevaatega võrreldes märgatavalt ülespoole korrigeeritud, kuid 2027. aasta prognoos jääb samaks. Impordikasvu prognoosi ülespoole korrigeerimine kajastab 2025. aasta teise kvartali oodatust positiivsemaid näitajaid eelkõige arenevates riikides ning vähemal määral ka Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahel 2025. aasta novembri alguses kokku lepitud madalamaid tollimakse. Positiivsemate näitajate taga on kaks peamist tegurit. Esiteks olid impordinäitajad üle ootuste head Kagu-Aasia riikides ja euroalavälistes ELi liikmesriikides. Samal ajal üllatasid positiivselt ka ekspordinäitajad, mis osutab sellele, et mitmele neist riikidest, eriti Kagu-Aasias, võib käimasolev üleilmsete kaubandussuhete ümberkujundamine kasulik olla. Selle muutuse ajendiks on olnud USA kõrgemad tollimaksud ja see hõlmab Hiina ekspordi ümbersuunamist nimetatud riikidesse ning jõulist kaubandustegevust tehisintellekti investeeringutega seotud tehnoloogiatoodetega. Teiseks ületas import märkimisväärselt ootusi Egiptuses, Indias ja Türgis, ehkki siin ei näi olevat selget seost nende riikide suuremate impordimahtude ja Hiina ekspordi ümbersuunamise vahel.

Euroala välisnõudluse väljavaadet on eelmise ettevaatega võrreldes ülespoole korrigeeritud. Euroala välisnõudluse kasv peaks 2025. aastal olema 3,8% ja aeglustuma 2026. aastal kooskõlas maailmakaubanduse loiuma kasvuga 1,9%ni, elavnema seejärel 2027. aastal 3,1%ni ja 2028. aastal 3,0%ni. Nagu ka üleilmse impordi puhul, kajastab selle aasta prognoosi ülespoole korrigeerimine teise kvartali andmeid, millest nähtub, et euroala välisnõudluse kahanemine oli oodatust väiksem.

Euroala konkurentide ekspordihinnad kasvavad prognoosi kohaselt nende pikaajalisest keskmisest kasvutempost aeglasemalt ning neid on septembri ettevaatega võrreldes allapoole korrigeeritud. Euroala konkurentide ekspordihinnad (aasta arvestuses ja riikide vääringutes) peaksid tõusma 2025. aastal 1,1%, 2026. aastal 1,6% ning nii 2027. kui ka 2028. aastal 2,0%. See tõus on pikaajalisest keskmisest (2,6% aastatel 2000–2019) väiksem, sest Hiina ekspordihindade aastainflatsioon jääb prognoosi kohaselt kuni 2026. aasta kolmanda kvartalini negatiivseks. Eelmise ettevaatega võrreldes on euroala konkurentide ekspordihindu kogu ettevaateperioodiks allapoole korrigeeritud, mis kajastab ekspordihindade aeglasemat inflatsiooni arenenud riikides, sealhulgas Ameerika Ühendriikides ja mitmes euroalavälises ELi liikmesriigis, ning vähemal määral Hiinas.

3 Reaalmajandus

Euroala majandusaktiivsus elavnes 2025. aasta kolmandas kvartalis 0,3% ehk septembri ettevaates prognoositust (0,0%) palju enam. Iirimaa andmete volatiilsust arvesse võttes oli kasv aga ootustega rohkem kooskõlas (vt joonis 1). Ehkki Iirimaa ekspordimahtude järsk kahanemine 2025. aasta esimeses kvartalis oli ootuspärane, vähenes Iirimaa SKP kolmandas kvartalis eeldatust palju vähem ja selle arvele langeb suurem osa euroala SKP üllatuslikust kasvust (vt joonis 1, graafik c). Ka euroala SKP kohandatud näitaja, mille puhul kasutatakse Iirimaa SKP asemel nn muudetud sisenõudluse näitajat, osutab sellele, et 2025. aasta kolmandas kvartalis oli kasv 0,3%.^[7] Nimetatud näitaja järgi oli tulemus septembri ettevaates prognoositust (0,2%) vaid vähesel määral tugevam. Sektorite lõikes jätkus aktiivsuse kasv teenindussektoris, mida toetas elav turism ja digiteenuste hoogustumine. Tööstustegevus püsis kolmandas kvartalis seevastu tagasihoidlik. Seda takistasid kõrgemad tollimaksud, endiselt suur ebakindlus ja tugevam euro. Samal ajal jätkus tarbijate nõudluse taastumine kaupade ja teenuste järele, mida toetas reaalsete sissetulekute paranemine vastupidava tööturu tingimustes.

SKP reaalkasv peaks jätkuvaid sektoritevahelisi erinevusi arvestades neljandas kvartalis mõõdukalt suurenema. Toodangut kajastav ostujuhtide liitindeks oli novembris 52,8 punkti tasemel, osutades positiivsele kasvusuundumusele.^[8] Teenindussektori ostujuhtide äritegevuse indeks kerkis veelgi, kinnitades, et sektor on kasvu peamine vedaja. Töötleva tööstuse toodangu ostujuhtide indeks seevastu langes ning jäi vaid õige pisut kasvu läviväärtusest kõrgemale tasemele, viidates paigalseisule. Euroopa Komisjoni majandususaldusindikaator jätkas novembris tõusu ja jõudis oma kõrgeimale tasemele pärast 2023. aasta aprilli. Üldiselt osutavad uuringuandmed aasta viimases kvartalis tagasihoidlikule kasvule. SKP kasvu prognoositav järsk aeglustumine Iirimaal 2025. aasta neljandas kvartalis vähendab aga eelduste kohaselt euroala majanduskasvu ligikaudu 0,1 protsendipunkti võrra, viidates euroala SKP kasvu mõningasele aeglustumisele (0,2%) neljandas kvartalis (vt joonis 1 graafik c). Mõningad tollimaksude ja kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlusest lähtuvad raskused peaksid hakkama taanduma. Seetõttu on 2026. aasta esimeses kvartalis oodata euroala majanduskasvu hoogustumist ja naasmist 0,3% tasemele. 2025. aastaks prognoositud 1,4% aastakasv tuleneb olulisel määral aastasisesest kasvudünaamikast, ehkki oma osa on eeldatavasti ka 2024. aastast lähtuval siirdemõjul.

Joonis 1

Euroala reaalne SKP

a) SKP reaalkasv	b) Reaalse SKP tase
(kvartaalne muutus protsentides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)	(aheldatud väärtused, indeks, 2020 = 100)

c) Euroala SKP reaalkasv – Iirimaa mõju

(kvartaalne muutus protsentides ja osakaal protsendipunktides; hooajaliselt ja tööpäevade arvu järgi korrigeeritud kvartaliandmed)

SKP aastane reaalkasv peaks ettevaateperioodil olema keskmiselt 1,3%. Seda toetavad reaalse kasutatava tulu suurenemine, ebakindluse vähenemine, tugev välisnõudlus ning kaitse- ja taristukulutustega seotud eelarvepoliitilised stiimulid. Need eeskätt Saksamaal rakendatavad eelarvemeetmed peaksid euroala SKP kasvule avaldama keskpikas ajaplaanis toetavat mõju, mis ulatub 2028. aastaks eelduste kohaselt kumulatiivselt 0,5%ni ning on suurim 2026. ja 2027. aastal (vt joonis 2).^[9] Hinnangute kohaselt tuleneb SKP reaalkasvu mõningane aeglustumine – 1,4%-lt 2025. aastal 1,2%-le 2026. aastal – väiksemast siirdemõjust 2026. aastal, tingituna mõnevõrra tagasihoidlikumast eeldatavast kasvust 2025. aasta teisel poolel. Seejärel peaks aastane SKP reaalkasv tugevneva siirdemõju toel kiirenema ja stabiliseeruma 2027. ja 2028. aastal 1,4% tasemel, mis tuleneb sarnasest siirde- ja aastasisesest mõjust mõlemal aastal. Kui kasutada Iirimaa SKP asemel Iirimaa muudetud sisenõudluse näitajat, kiireneb euroala SKP reaalkasv mõõdukamas tempos, kerkides 1,0%-lt 2025. aastal 1,1%-le 2026. aastal ning 1,3%-le nii 2027. kui ka 2028. aastal.

Joonis 2

Alates 2025. aasta märtsi ettevaatest avaldatud kaitse- ja taristukulutuste mõju SKP reaalkasvu prognoosile

(protsendipunktides)

Alates 2024. aasta juunist tehtud baasintressimäärakärbete mõju kaalub eelduste kohaselt järk-järgult üles rahapoliitika varasema karmistamise tsükli viitajaga toime, toetades seeläbi kasvu. Rahapoliitika varasema karmistamise tsükli negatiivne mõju majanduskasvule on nüüdseks eeldatavasti suuresti taandunud. Lähtudes intressimäärade edasise arenguga seotud turuootustest ettevaate koostamise lõppkuupäeval, võib oodata tsükli järgmise lõdvendamise etapi mõningast positiivset mõju, mis avaldub 2027. ja 2028. aastal. Selle mõju kvantitatiivse hindamise suhtes valitseb siiski märkimisväärne ebakindlus.

SKP reaalkasvu peaks jätkuvalt vedama sisenõudlus, kusjuures netoekspordi negatiivne mõju peaks vähenema 2027.–2028. aastal nullini. Kulude vaatest (vt joonis 3, graafik a) peaks eratarbimine kogu ettevaateperioodil jõuliselt kasvama, avaldades SKP reaalkasvule kõige suuremat mõju. Kodumajapidamiste kulutuste kasvu peaks toetama nende suurenev ostujõud, mis kajastab palkade ja tööhõive jõulist kosumist jätkuvalt vastupidava tööturu tingimustes. Lisaks sellele peaks investeeringute kasv olema kogu ettevaateperioodil SKP kasvust kiirem. Erasektori investeeringud kompenseerivad 2027. ja 2028. aastal eelduste kohaselt avaliku sektori investeeringute vähenemise, mis tuleneb ELi taasterahastust eraldatavate toetuste lõppemisest. Ettevaateperioodil peaksid investeeringute kasvu toetama ebakindluse vähenemine, suuremad kaitse- ja taristukulutused ning tsüklilise taastumisega seotud kasumite kasv ja paranenud nõudlustingimused. Ekspordikasv peaks aga püsima välisnõudluse paranemisest hoolimata tagasihoidlik, sest euroala jätkuvad konkurentsivõime probleemid, USA tollimaksud ja euro varasem kallinemine pärsivad eksporditegevust. See toob tõenäoliselt kaasa ekspordi turuosade edasise vähenemise. Selle tulemusena avaldab netoeksport prognoosi kohaselt 2025. ja 2026. aastal SKP reaalkasvule negatiivset mõju ning impordikasv on ekspordikasvust kiirem. Eelduste kohaselt tasakaalustab negatiivset mõju osaliselt varude muutuste positiivne mõju 2025. aastal.

Joonis 3

Euroala SKP reaalkasv – jaotus peamisteks kulukomponentideks

a) 2025. aasta detsembri ettevaade	b) Korrigeerimised võrreldes 2025. aasta septembri ettevaatega
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)	(protsendipunktid ja osakaal protsendipunktides)

2025. aasta septembri ettevaatega võrreldes on SKP reaalkasvu prognoosi korrigeeritud 2025. ja 2026. aastaks 0,2 protsendipunkti ja 2027. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole (vt joonis 3, graafik b). 2025. aasta prognoosi ülespoole korrigeerimine kajastab varasemate andmete muutumist, sealhulgas 2025. aasta kolmanda kvartali oodatust paremaid tulemusi. 2026. aasta kasvuväljavaate ülespoole korrigeerimine on tingitud mõnevõrra väiksemast kaubanduspoliitikaga seotud ebakindlusest, jõulisemast välisnõudlusest ja madalamatest energiatoorme hindadest. 2027. aasta väljavaate mõningane ülespoole korrigeerimine tuleneb veidi tugevamast kvartaalsest kasvudünaamikast ja 2026. aasta hoogsama kasvutempo suuremast siirdemõjust. Kulukomponentide arvestuses on 2025.–2027. aasta suurimad ülespoole korrigeerimised seotud investeeringutega ja eelkõige ettevõtlusinvesteeringute kasvuga kogu ettevaateperioodil, aga ka dünaamilisemate valitsemissektori investeeringutega 2027. aastal ning valitsemissektori tarbimise kasvuga 2025.–2026. aastal. Ka netokaubanduse prognoosi on 2025. aastaks ülespoole korrigeeritud, mis kajastab oodatust paremaid eksporditulemusi aasta esimeses kolmes kvartalis.

Eratarbimine peaks järjekindlalt kasvama, saades tuge töötasude ja töötuluväliste sissetulekute suurenemisest. Eratarbimine on viimastes kvartalites jätkuvalt kasvanud, ehkki aeglasemas tempos kui 2024. aasta teisel poolel, kajastades suurenenud majanduslikku ebakindlust. Lähikvartalites peaks tarbimise kasv mõnevõrra hoogustuma ja selle aastamäär peaks olema aastatel 2026–2028 ligikaudu 1,2%, mis on üldjoontes kooskõlas pikaajalise keskmise tasemega (vt joonis 4, graafik a). See väljavaade kajastab suurel määral reaalse kasutatava tulu suurenemist, mida toetavad peamiselt palgatulu ja vähemal määral ka muud sissetulekud. Tarbijate kindlustunne taastub eelduste kohaselt keskpikas perspektiivis, naastes vähehaaval oma pikaajalisele tavapärasele tasemele. Seda toetavad üldiselt stabiilsed tööturuväljavaated, millega peaks kaasnema ka kodumajapidamiste säästumäära mõningane järkjärgulise langus (vt joonis 4, graafik b). Säästumäär jääb tõenäoliselt siiski kõrgeks, kajastades suurenenud majanduslikku ebakindlust ja võimalikku Ricardo ekvivalentsi mõju riikides, kus on teatavaks tehtud eelarvepoliitilised stiimulid. Selle mõju avaldumist kinnitavad EKP tarbijaootuste uuringu andmed. Intressimäärad püsivad varasemast pikaajalisest keskmisest tasemest veidi kõrgemal ja juurdepääs rahastamisele on jätkuvalt keeruline, millel on tõenäoliselt oma osa ka kõrges säästumääras. Siiski ei ole selge, kas need pikaajalised keskmised on õiged võrdlusalused keskpikas ajaplaanis, arvestades, et pandeemiajärgsel perioodil on majanduses esinenud mitmeid suuri šokke. Lisaks sellele võivad kodumajapidamised vajada sääste selleks, et rahastada suuremaid eluasemeinvesteeringuid tulevikus. Hoolimata reaalse kasutatava tulu soodsamast dünaamikast ettevaateperioodil on reaalse eratarbimise prognoos üldjoontes muutumatu, kuna sissetulekute suurem kasv peaks väljenduma püsivalt kõrgemas säästumääras.

Joonis 4

Kodumajapidamiste tarbimine, sissetulekud ja säästud

a) Eratarbimise reaalkasv – jaotus põhikomponentideks	b) Kodumajapidamiste säästumäär
(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)	(protsent kasutatavast tulust)

Eluasemeinvesteeringud peaksid ettevaateperioodil soodsate rahastamistingimuste ja reaalsete sissetulekute kasvu toel elavnema. Ehkki eluasemeinvesteeringud suurenesid 2025. aasta esimeses ja teises kvartalis, vähenesid need ajutiselt kolmandas kvartalis, nagu näitavad mitme euroala riigi tegelikud negatiivsed tulemused. Eluasemeinvesteeringute vähenemine osutab aasta alguses alanud mõõduka taastumise haprusele ning kajastab ikka veel vähest taskukohasust, suuri ehituskulusid ja püsivat makromajanduslikku ebakindlust. Sellegipoolest peaksid eluasemeinvesteeringud aastatel 2026–2028 suurenema. See kajastab paranenud eluasemenõudlust, mida kinnitavad ka eluhoonetele väljastatud tegevuslubade arvu jätkuv kasv ja tarbijaootuste uuringu tulemused, mille kohaselt kodumajapidamised tajuvad eluaset hea investeeringuna. Samuti on investeeringute elavnemine seostatav hüpoteeklaenude intressimäärade järkjärgulise langusega alates 2023. aasta lõpust. Taastumist toetab ka kodumajapidamiste reaalsete sissetulekute jätkuv kasv ja seda tõendab ka eluasemehindade tõus.

Ettevõtlusinvesteeringud on olnud oodatust vastupidavamad ja peaksid keskpikas perspektiivis vähehaaval hoogustuma. Seda toetab majandusaktiivsuse kasv, ebakindluse vähenemine ja mõnes riigis ka eelarvepoliitiliste stiimulite mõju. Pärast 2025. aasta esimese poole positiivset, ehkki aeglustuvat kasvu, mida vedasid kõrgemate tollimaksude ootuses tehtud tavapärasest varasemad investeeringud, kasvasid euroala ettevõtlusinvesteeringud (v.a Iirimaa intellektuaalomandiõigustega seotud volatiilsed tooted) kolmandas kvartalis jõudsalt, hoolimata kõrgematest tollimaksudest ja endiselt suurest ebakindlusest. See vastandub investeeringute prognoositud kahanemisele septembri ettevaates. Ettevõtlusinvesteeringud peaksid aastatel 2026–2028 kasumite kasvu kiirenemise, toetavate rahastamistingimuste, jõulisema sise- ja välisnõudluse, väheneva ebakindluse ning kaitse- ja taristukulutuste mõju ülekandumise taustal jätkuma.

Ekspordikasv jääb pikaajalises võrdluses eelduste kohaselt nõrgaks, hoolimata lühiajalisest kiirenemisest, prognoosi madalama tegeliku tollimaksumäära tõttu ülespoole korrigeerimisest ja tollimaksude mõju aeglasemast avaldumisest. Pärast volatiilsust 2025. aasta esimesel poolel, kui eksportijad tõstsid USA tollimaksude kehtestamise eel tarned varasemaks, on euroala eksport 2025. aasta teisel poolel eelduste kohaselt veidi kasvanud. Ekspordi jõulisem areng 2025. aasta kolmandas kvartalis võis peegeldada ravimite tarneahela eripärasid, kuna enne ELi ja USA kaubanduskokkuleppe sõlmimist valitses ravimite tollimaksumäära suhtes ebakindlus. Lisaks sellele ei viita kaupade ja teenuste eksporditellimused olukorra olulisele edasisele halvenemisele lähiajal. Ekspordikasv jääb prognoosi kohaselt pikaajalises võrdluses loiuks, olles 2025. aastal 1,9% ja 2026. aastal 1,6%, kuid 2025. ja 2026. aastaks on seda vastavalt 0,6 ja 0,5 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. Need korrigeerimised kajastavad Ameerika Ühendriikide poolt euroala impordi suhtes kohaldatava tegeliku tollimaksumäära 1 protsendipunkti suurust alanemist (vt infokast 1) ning eeldusi, et USA tollimaksude täielik mõju realiseerub aeglasemalt, sest ekspordimahud ja -hinnad on kahanenud oodatust vähem.

Keskpikas ajaplaanis varjutavad ekspordiväljavaadet jätkuvalt ebasoodne kaubanduspoliitika, konkurentsisurve (mis tuleneb eeskätt Aasia riikidest) ning euro varasem kallinemine. Eeldusel, et kaubanduspoliitika ei muutu, peaks ekspordikasv vähehaaval hoogustuma ja olema 2028. aastal 2,6%, ehkki see jääb endiselt välisnõudlusele alla. See on tingitud struktuursetest konkurentsivõime probleemidest, mis on seotud eeskätt Aasia riikidega, ja euro kõrgest vahetuskursist, mis avaldab ilmselt kogu ettevaateperioodil hindade konkurentsivõimele negatiivset mõju. Seetõttu eeldatakse septembri ettevaatega võrreldes ekspordi turuosade edasist vähenemist lisaks sellele, mis on juba 2025. aastal realiseerunud.

Impordikasvu väljavaated on septembri ettevaatega võrreldes paranenud. See kajastab eelkõige viimase aja tugevamaid tulemusi ning praeguse prognoosi kohaselt kasvavad impordimahud 2025. aastal 3,2% tänu euro vahetuskursi kallinemisele, mis on alandanud impordihindu. Ka keskpikas ajaplaanis peaks import stabiilselt kasvama: seda toetavad soodsad hanked Hiinast ja muudest Aasia riikidest, mille ekspordihinnad püsivad keskpikas perspektiivis eelduste kohaselt tagasihoidlikud. Kokkuvõttes peaks netokaubanduse mõju euroala majanduskasvule olema 2025. ja 2026. aastal märkimisväärselt negatiivne (vastavalt –0,5 ja ‑0,3 protsendipunkti), kuid jääma 2027. ja 2028. aastal neutraalseks.

Tööturg püsib prognoosi kohaselt vastupidav ning töötuse määr peaks kogu ettevaateperioodil pidevalt langema. Töötuse määr peaks keskpikas perspektiivis alanema ja jõudma 2028. aasta lõpuks varasemate perioodidega võrreldes madalaimale ehk 5,8% tasemele (vt joonis 5), arvestades koguhõive küllaltki stabiilset prognoositud kasvu 2026.–2028. aastal ja tööjõu kasvu pidurdumist. Septembri ettevaatega võrreldes kajastab madalam töötuse määr aastatel 2025–2027 eelkõige 2025. aasta kolmanda kvartali oodatust madalamat tulemust.

Joonis 5

Töötuse määr ja koguhõive kasv

a) Töötuse määr	b) Tööhõive
(protsentides tööjõust)	(aastane muutus protsentides)

Tööhõive kasv peaks 2026. aastal aeglustuma ja püsima seejärel üldjoontes muutumatuna (vt joonis 5, graafik b). Kokkuvõttes on tööhõive jõuline kasv 2025. aastal kooskõlas tööjõu samaväärse kasvuga kõnealusel aastal. Ehkki tööjõu kasvumäär peaks seejärel ebasoodsate demograafiliste muutuste ja väiksema rände sissevoolu tõttu alanema, püsib tööhõive kasv prognoosi kohaselt eelkõige teenindussektori toel tööjõu kasvust kiirem. Tööhõive kasv peaks püsima ettevaateperioodil siiski üldjoontes muutumatuna, kuid olema septembri ettevaatega võrreldes veidi kiirem.

Tööviljakuse kasv on eelduste kohaselt 2026. ja 2027. aastal varem prognoositust veidi tugevam ning jätkab 2028. aastal tsüklilist taastumist (vt joonis 6). 2025. aasta kolmandas kvartalis see aeglustus, sest viimasel perioodil mõjutas seda tugevalt Iirimaa SKP andmete volatiilsus. Seevastu ülejäänud euroalal tööviljakuse kasv 2025. aasta kolmandas kvartalis hoogustus ja peaks kogu ettevaateperioodil pisut kiirenema, kajastades oodatavat taastumist pandeemiajärgselt ebatavaliselt madalalt tasemelt. Septembri ettevaatega võrreldes on tööviljakuse kasvu ettevaateperioodil mõnevõrra ülespoole korrigeeritud, mis kajastab SKP kasvu ülespoole korrigeerimist.

Joonis 6

Tööviljakus töötaja kohta

(aastane muutus protsentides)

4 Eelarveväljavaade

Pärast mõningast karmistumist 2025. aastal peaks euroala eelarvepoliitika 2026. aastal lõdvenema ning seejärel 2027. ja 2028. aastal taas rangemaks muutuma (vt tabel 4).^[10] Eelarvepoliitika karmistumine 2025. aastal tulenes eeskätt kaalutletud tulumeetmetest, sealhulgas sotsiaalkindlustusmaksete suurenemisest ning vähemal määral kaudsete ja otseste maksude tõusust.^[11] Need tõusud korvas osaliselt avaliku sektori kulutuste jätkuv kasv. 2026. aastal peaks eelarvepoliitika kurss peamiselt avaliku sektori suuremate investeeringute tõttu lõdvenema. See kajastab eelkõige suuri kaitse- ja taristukulutusi Saksamaal (aastatel 2026–2028) ning mõningal määral ELi taasterahastu toetustest rahastatud investeeringute kasvu Hispaanias ja teistes riikides. 2027. aastal selgitavad ELi taasterahastu toetustega kohandatud eelarvepoliitika kursi karmistumist vältimatud tegurid, samal ajal kui kaalutletud eelarvepoliitika meetmete puhul tasakaalustavad paljudes riikides ja eelkõige Saksamaal konsolideerimist (muu hulgas ELi taasterahastu toetuste lõppemise tõttu) eelarvepoliitilised stiimulid. Lisaks sellele leevendavad ELi taasterahastust kaetavad kulutused, mis on mõnes riigis edasi lükatud 2027. aastasse, eeldatavasti eelarvepoliitika karmistamise mõju nimetatud aastal. 2028. aastal euroala eelarvepoliitika rangemaks muutumine eelduste kohaselt jätkub. Kaalutletud eelarvepoliitika meetmete vähesel määral karmistumine (vaid veidi alla 0,1 protsendipunkti SKPst) ei kajasta aga riikidevahelisi erinevusi, sest eelarvepoliitika tugev lõdvenemine eeskätt Saksamaal kompenseerib karmistumise teistes riikides.

Septembri ettevaatega võrreldes on eelarvepoliitika kurss eelduste kohaselt mõnevõrra leebem, peamiselt täiendavate kaalutletud meetmete võtmise tõttu 2027. aastal. 2025.–2027. aasta eelarvepoliitika kursi korrigeerimine tähendab lõdvenemist, mis moodustab kumulatiivselt 0,2 protsendipunkti SKPst, tingituna eeskätt suurematest investeeringutest 2027. aastal. Riikide tasandil tasakaalustab eelarvepoliitika jõulisem karmistumine Prantsusmaal (enamjaolt otseste maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete tõusu tõttu) ja teistes riikides vaid osaliselt eelarvepoliitika täiendavat lõdvendamist Saksamaal (peamiselt seoses kaitseinvesteeringutega aastatel 2026–2027) ning valitsemissektori mahukamaid investeeringud eelkõige Itaalias ja vähemal määral Hispaanias.

Eelarvepuudujääk ja võlakoormus püsivad endiselt tõusuteel (vt tabel 4). Pärast mõningast eeldatavat kahanemist 2025. aastal peaks euroala eelarvepuudujääk 2026. ja 2027. aastal küllaltki järsult kasvama ning seejärel 2028. aastal vaid õige pisut vähenema, olles 3,4% SKPst. Eelarvepuudujäägi kasv kajastab intressimaksete suurenemist (1,9%-lt SKPst 2024. aastal 2,3%-le SKPst 2028. aastal), mida tasakaalustab tõenäoliselt vaid väga vähesel määral positiivne makromajanduslik mõju. Euroala võla ja SKP suhtarv on prognoosi kohaselt tõusuteel, sest püsiv esmane eelarvepuudujääk ja positiivsed eelarvepositsioonivälised võlamuutused ületavad kasvu-/intressimäärade soodsa, ehkki väheneva vahe. Septembri ettevaatega võrreldes on eelarvetasakaalu suundumust aastateks 2025–2027 pisut allapoole korrigeeritud peamiselt tsükliliselt kohandatud esmase eelarveseisundi tõttu, mis kaalub täiel määral üles tsüklilise komponendi mõningase paranemise. Valitsemissektori võla suundumust on korrigeeritud allapoole. See kajastab 2024. aasta andmete statistilisest korrigeerimisest tulenevat baasefekti ning kasvu-/intressimäärade soodsamat vahet.

Infokast 2
Kliimamuutustega seotud poliitikameetmete makromajanduslik mõju euroalal

Koostanud Pablo Aguilar García, Filippo Durero, Marien Ferdinandusse, Friderike Kuik ja Romanos Priftis

Seoses ELi kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärkidega rakendatakse ELi tasandil mitmeid kliimamuutuste mõju leevendavaid meetmeid, muu hulgas paketti „Eesmärk 55”, ning meetmeid võtavad ka liikmesriigid. Siinses infokastis käsitletakse nende ettevaate põhiprognoosis sisalduvate kliimameetmete makromajanduslikku mõju ja esitatakse kliimapoliitika meetmete mõne aspekti kohta stsenaariumianalüüs.

Ettevaate põhiprognoosis sisalduvate riiklike keskkonnahoidlike eelarvemeetmete mõju majanduskasvule ja inflatsioonile on väike.^[12] Eelarvemeede liigitatakse keskkonnahoidlikuks, kui sellel on positiivne mõju kliimamuutuste ennetamisele või nendega kohanemisele. Käesolevas infokastis käsitletavad keskkonnahoidlikud meetmed kajastavad riikide valitsuste otsuseid kaalutletud eelarvemeetmete kohta, millel on oluline mõju makromajanduslikule väljavaatele. Need moodustavad siiski vaid ühe osa riikide keskkonnasäästlikest tuludest ja kuludest ning ei kajasta regulatiivse poliitika mõju. Suur osa ettevaate põhiprognoosis sisalduvatest kaalutletud keskkonnahoidlikest eelarvemeetmetest on ELi taasterahastu vahenditest kaetavad kulud. Üldiselt on nende mõju inflatsioonile eelduste kohaselt positiivne, kuid SKP-le negatiivne – kummalgi juhul jääb see alla 0,1 protsendipunkti (vt joonis A). Suurim hinnanguline mõju inflatsioonile avaldub 2025. ja 2026. aastal ning see tuleneb hindadele otsest mõju avaldavatest tulumeetmetest, nagu riiklike süsinikuhindade tõstmine ja saastepõhised kaudsed maksud.

Joonis A

Riikide kaalutletud keskkonnahoidlike eelarvemeetmete mõju ettevaate põhiprognoosile

a) SKP kasv	b) Koguinflatsioon
(protsendipunktides)	(protsendipunktides)

2025. aasta detsembri ettevaate põhiprognoosis sisaldub ka uue heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) kasutuselevõtuga seotud 0,2 protsendipunkti suurune mõju euroala koguinflatsioonile 2028. aastal (vt joonis B, sinine tulp). HKS2 kohaldatakse peamiselt maanteetranspordi kütustele ja hoonete kütmisele ning see toimib olemasolevast heitkogustega kauplemise süsteemist (HKS1) eraldi. Ettevõtted, kes müüvad fossiilkütuseid HKS2 kohaldamisalasse kuuluvates sektorites, peavad tagastama nende kütustega seotud CO₂ heite lubatud heitkoguse ühikud (LHÜd). Nagu HKS1 puhul, hakatakse ka nende LHÜdega kauplema ja nende hinna peaks kindlaks määrama turg. Kui aga HKS1 puhul tugineb ekspertide ettevaade LHÜde hinna kohta futuurihindadel põhinevatele tehnilistele eeldustele (vt infokast 1), siis HKS2 puhul ei ole veel usaldusväärseid hinnasignaale LHÜde või tuletisinstrumentidega kauplemise kohta saadaval. Ehkki sellega kaasneb märkimisväärne ebakindlus, on 2025. aasta detsembri ettevaates eeldus, et HKS2 võetakse kasutusele hinnaga 46 eurot ühe CO₂ tonni kohta (t CO₂), mis järgib Euroopa Komisjoni 2025. aasta sügiseses majandusprognoosis esitatud eeldust.^[13] Kuigi eelmises ekspertide ettevaates eeldati, et HKS2 võetakse kooskõlas ELi õigusaktidega kasutusele 2027. aastal, on nii ELi keskkonnaministrite nõukogu kui ka Euroopa Parlament väljendanud eelistust see ühe aasta võrra edasi lükata. Seetõttu eeldatakse 2025. aasta detsembri ettevaates, et uus süsteem võetakse kasutusele jaanuaris 2028.^[14]

Joonis B

ETS2 mõju euroala koguinflatsioonile 2028. aastal: põhiprognoos ja stsenaariumianalüüs

(protsendipunktides)

Mõned riigid on juba kehtestanud HKS2-ga hõlmatud sektorites riiklikud süsinikuhinnad ning nende tarbijahindadesse ülekandumise kiirus on eelduste kohaselt riigiti erinev, mistõttu mõju inflatsioonile on samuti erinev. Mõju on eeldatavasti üldiselt suurem riikides, kus ei ole veel kehtestatud süsiniku hinnastamise kava HKS2 kohaldamisalasse kuuluvate sektorite jaoks või kus olemasolev riiklik kava jääb HKS2 kõrval eelduste kohaselt kehtima. 2028. aastal ei eeldata mõju riikides, kus riiklik hind on kõrgem kui eeldatav HKS2 hind ja kus riiklik kava jääb eelduste kohaselt kehtima HKS2 asemel. Negatiivset mõju eeldatakse seevastu 2028. aastal riikides, kus riiklik hind on HKS2 eeldatavast hinnast kõrgem, kuid see asendatakse tõenäoliselt HKS2 hinnaga (st mõjutatud sektorites langeks süsinikuhind HKS2 hinnatasemeni).^[15] Mõju inflatsioonile sõltub ka tarbijahindadesse ülekandumise kiirusest. Kui transpordikütuste puhul peaks mõju edasikandumine olema kiire, siis gaasihinnad kohanevad tavaliselt eri riikides erineval kiirusel olenevalt teguritest nagu tarnelepingute keskmine pikkus.^[16]

HKS2 hinnaga seotud alternatiivsetes eeldustes on HKS2 otsene hinnanguline mõju euroala inflatsioonile 2028. aastal tõenäoliselt vahemikus 0,0–0,3 protsendipunkti, mis näitab hinnaeeldusega seotud ebakindlust (vt joonis B, kollased tulbad).^[17] Simuleeritud vahemik hõlmab eeldusi, mille kohaselt HKS2 LHÜde hind on 2028. aastal 33 eurot ühe CO₂ tonni kohta ja 59 eurot ühe CO₂ tonni kohta (vt ka joonealune märkus 17). See hinnavahemik valiti, tuginedes eeldusele, et Euroopa Komisjoni hiljutised teated HKS2 kasutuselevõtmisega seotud ebakindluse ja võimaliku hinnavolatiilsuse leevendamise kohta viitavad sellele, et esimestel aastatel on väga kõrgete hindade risk madalam, ehkki mõne turu-uuringu põhjal võis varem eeldada kõrgemat hinnataset.^[18] Lisaks sellele sisaldab stsenaariumianalüüs lihtsustavat eeldust, et riiklikud süsiniku hinnastamise kavad asendatakse täielikult HKS2-ga, mis tähendab sisuliselt, et kui riiklik süsinikuhind on HKS2 hinnast kõrgem, võib süsinikuhind mõjutatud sektorites HKS2 kasutuselevõtmisel langeda. See selgitab ka, miks stsenaariumis, mis põhineb hinnal 33 eurot ühe CO₂ tonni kohta, on mõju ebaoluline. See stsenaarium sisaldab negatiivset mõju riikides, kus riiklik süsinikuhind on 2027. aastal nimetatud tasemest kõrgem.

HKS2 mõjuga seotud ebakindluse allikaks on ka riiklikelt süsiniku hinnastamise kavadelt HKS2-le ülemineku viisid, mõju ülekandumine tarbijahindadesse ja võimalike kompensatsioonimeetmete toime. Näiteks võivad riigid kasutada HKS2-st saadavat tulu kompensatsioonimeetmetena, millel võib olla pidurdav mõju HKS2-st tulenevale inflatsioonile, eriti kui neid kasutatakse energiale (nt elektrile) kehtestatud maksude alandamiseks. Samuti ei pruugi HKS2 mõju ülekandumine olla kooskõlas mõjuhinnangu põhiprognoosis aluseks võetud varasemate perioodide mõju ülekandumise kogemusega. Riikide tasandil võib esineda erinevusi viisis, kuidas riiklik süsiniku hinnastamise kava HKS2-ga asendatakse. Peale selle, nagu on välja toodud Euroopa Komisjoni 2025. aasta sügiseses majandusprognoosis, kaitseb HKS2 eelduste kohaselt edaspidi ELi majandust fossiilkütuste hinnašokkide eest, luues stiimuleid sõltuvuse vähendamiseks fossiilkütustest. Sellega seoses ja arvestades et HKS2 on ELi kliimaeesmärkide saavutamisel oluline nurgakivi, võib edasine viivitus uue süsteemi kasutuselevõtmisel ohustada märkimisväärselt nende eesmärkide saavutamist.

Laiemast perspektiivist on näha, et kõigist seni rakendatud kliimapoliitika meetmetest ei piisa paketi „Eesmärk 55” tegevuskavas ELile 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks. Majandustegevuse vähenemise tulemusel COVID-19 pandeemia ajal langesid heitkogused järsult tasemele, mis jäi allapoole ELi 2020. aasta kasvuhoonegaaside (KHG) heite sihttasemeid, samal ajal kui energiakasutuse vähenemisega hiljutise energiakriisi ajal kaasnes 2023. aastal heitkoguste uus järsk vähenemine (vt joonis C, graafik a). Lisaks sellele on alates 1990. aastate algusest vähenenud kõigis euroala riikides energiamahukus, ehkki riigiti esineb endiselt märkimisväärseid erinevusi (vt joonis C, graafik b). Vaatamata nendele edusammudele näitavad ELi liikmesriikide viimased heiteprognoosid, et praegu rakendatavate kliimameetmetega ei saavutata ELi 2030. aasta ja järgnevate aastate heitkoguste eesmärke.^[19] Seetõttu on tõenäoliselt vaja võtta lisameetmeid.

Joonis C

Kasvuhoonegaaside heide

a) ELi kasvuhoonegaaside heide ja eesmärgid

(CO₂ ekvivalent, miljonites tonnides)

b) Euroala kasvuhoonegaaside heitemahukus SKPst

(CO₂ ekvivalendina väljendatud heide tonnides 1 000 euro kohta SKPst)

ELi 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks vajalike lisameetmete võimalikku mõju on hinnatud uue euroala mudeli (NAWM-E) abil.^[20] Lisaks heitkoguste vähendamisele, mis saavutatakse eeldatavasti olemasolevate meetmete abil, on ELi paketi „Eesmärk 55” eesmärgi saavutamiseks vaja heitkoguseid 2030. aastaks veel 13% võrra vähendada.^[21] Siinsed stsenaariumid põhinevad OECD arvutatud tegelikult makstud süsinikuhinnal. Koostatud on kaks stsenaariumit: i) paketi „Eesmärk 55” süsinikumaksu stsenaarium, mille kohaselt saavutatakse 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärk üksnes kõrgemate süsinikuhindade abil, ja ii) paketi „Eesmärk 55” poliitikameetmete kombinatsiooni stsenaarium, mis sisaldab süsinikumaksude ja muude süsinikumaksuväliste elementide kombinatsiooni 2030. aastaks seatud heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamiseks. Teises stsenaariumis täidetakse ka puhta energia osakaalu ja energiatarbimisega seotud teisesed eesmärgid, mille saavutamist hinnatakse puhta energia tootmistegurite kogutootlikkuse 1,2% kasvu kaudu.^[22]

ELi 2030. aasta heitkoguste eesmärgi saavutamisega võivad kaasneda inflatsiooniga seotud tõusuriskid ja majanduskasvuga seotud langusriskid, eriti juhul, kui eesmärk saavutatakse peamiselt süsiniku hinnastamise kaudu. Kui 2030. aasta eesmärk saavutatakse üksnes kõrgemate süsinikumaksude abil (vt joonis D, sinised tulbad), tipneb mõju inflatsioonile 2027. aastal põhiprognoosist 0,4 protsendipunkti võrra kõrgemal tasemel ja püsib kõrge kuni 2030. aastani, samal ajal kui reaalne SKP väheneb 2030. aastaks 2,5% võrra. Ainuüksi kõrgema maksu abil ei ole siiski võimalik saavutada paketi „Eesmärk 55” energiakasutuse ja puhta energia eesmärke. Paketi „Eesmärk 55” poliitikameetmete kombinatsiooni stsenaariumis (vt joonis D, kollased tulbad) kiireneb ÜTHI-inflatsioon 2027. ja 2028. aastal peaaegu 0,3 protsendipunkti võrra rohkem kui põhiprognoosis, samal ajal kui SKP kahaneb 2030. aastaks 1% võrra. Puhta energia tootmisvahendite kõrgem tootlikkus suurendab puhta energia osakaalu ja suurem asendamiselastsus vähendab energiatarbimist, mis on kooskõlas ELi eesmärkidega. Üldine suurem puhta energia tõhusus võimaldab jätta süsinikumaksu madalamale tasemele, leevendades nii SKP vähenemist kui ka inflatsiooni kiirenemist.

Joonis D

Kliimapoliitika stsenaariumite mõju reaalsele SKP-le ja inflatsioonile

Reaalne SKP	Koguinflatsioon
(protsentides)	(protsendipunktides)

Mudelipõhiste kliimapoliitika stsenaariumite tulemused viitavad ettevaate põhiprognoosis sisalduva inflatsiooninäitajaga seotud tõusuriskidele ja kasvuga seotud langusriskidele; mõju sõltub rakendatava üleminekumeetme liigist. Tuleb märkida, et mudel ei hõlma otseselt paketi „Eesmärk 55” regulatiivseid elemente, sealhulgas nende majanduslikku mõju, nii et eesmärke oleks võimalik saavutada erinevate poliitikakombinatsioonide abil, mida käesolevas analüüsis ei käsitleta ja millel on erinev mõju majanduskasvule ja inflatsioonile. Samuti ei täpsustata stsenaariumites, millist süsinikumaksu on vaja, sest tegelike süsinikuhindade tõus stsenaariumites võib kajastada süsiniku kõrgemat hinnastamist mitte ainult ELi heitkogustega kauplemise süsteemidega hõlmatud sektorites (sealhulgas kõrgemaid ETS2 hindu), vaid ka teistes sektorites.

5 Hinnad ja kulud

Koguinflatsioon peaks eeskätt energiahindade inflatsiooni toel aeglustuma 2025. aasta 2,1%-lt 2026. aastal 1,9%-le ja 2027. aastal 1,8%-le ning seejärel 2028. aastal kiirenema 2,0%ni (vt joonis 7). Koguinflatsioon aeglustub eelduste kohaselt suuresti energiahindade baasefekti tõttu 2025. aasta viimase kvartali 2,1%‑lt 2026. aasta esimeses kvartalis 1,9%-le. Kogu 2026. aastaks prognoositud madalam keskmine koguinflatsioonimäär kajastab ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) pidurdumist, mis tuleneb vaoshoitumast teenuse- ja toiduainehindade inflatsioonist. Koguinflatsiooni edasine aeglustumine 2027. aastal peegeldab ÜTHI-inflatsioonimäära (v.a energia ja toiduained) jätkuvat langemist, mida osaliselt tasakaalustab energiahindade inflatsiooni pöördumine nulltasemele, samal ajal kui toiduainehindade inflatsioon peaks jääma muutumatuks. Koguinflatsiooni kiirenemine 2,0%ni 2028. aastal on peamiselt tingitud energiahindade inflatsiooni märkimisväärsest kiirenemisest, mis tuleneb kliimapöördega seotud eelarvemeetmetest ja eelkõige uue heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) kasutuselevõtust, mis hoogustab koguinflatsiooni 0,2 protsendipunkti võrra (vt infokast 2). Kui HKS2 mõju välja jätta, jääks koguinflatsiooni tase ka 2028. aastal pisut alla eesmärgiks seatud 1,9%, kuna energiahindade inflatsiooni dünaamika, milles ei sisaldu HKS2 mõju, on varasemate perioodidega võrreldes endiselt väga loid.^[24] ÜTHI-inflatsioon (v.a energia) aeglustub eelduste kohaselt järk-järgult ning püsib nii 2027. kui ka 2028. aastal 2,0% tasemel, samal ajal kui ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks keskpika aja jooksul stabiliseeruma 2,0% tasemel või selle lähedal.

Joonis 7

Euroala ÜTHI-inflatsioon

(aastane muutus protsentides)

Joonis 8

Euroala ÜTHI-inflatsioon – jaotus põhikomponentideks

(aastane muutus protsendipunktides)

Energiahindade inflatsioon peaks püsima kuni 2027. aasta lõpuni tagasihoidlik, kuid kiirenema märgatavalt 2028. aastal seoses HKS2 kasutuselevõtmisega (vt joonis 9, graafik a). Energiahindade inflatsiooni järsk aeglustumine 2026. aasta esimeses kvartalis on suurel määral tingitud transpordikütuste komponendi tugevast negatiivsest baasefektist. Lisaks sellele peaks madalamatest võrgutasudest tingitud elektrihindade eeldatav langus Saksamaal kaasa aitama energiahindade langusele 2026. aasta alguses. Nende tegurite taandudes jääb energiahindade inflatsioon tagasihoidlikuks, mis on kooskõlas suhteliselt stabiilsete energiahindade eeldustega (vt infokast 1). Energiahindade inflatsiooni märgatav kiirenemine 2,2%ni 2028. aastal on peamiselt tingitud ELi paketi „Eesmärk 55” ja eelkõige hoonete kütmisele ja transpordikütustele kohaldatava HKS2 rakendamisest, mis hoogustab hinnanguliselt 2028. aastal energiahindade inflatsiooni 1,9 protsendipunkti võrra (vt infokast 2).

Joonis 9

ÜTHI energia- ja toiduainehindade inflatsiooni väljavaade

a) ÜTHI energiakomponent

(aastane muutus protsentides)

b) ÜTHI toiduainete komponent

(aastane muutus protsentides)

Toiduainehindade inflatsioon peaks lühikeses perspektiivis jätkuvalt märgatavalt aeglustuma sedamööda, kuidas toormehinnad alanevad ja ilmastikuga seotud tegurid taanduvad, ning püsima kogu 2028. aasta vältel mõõdukal tasemel (vt joonis 9, graafik b). 2025. aastal peaks toiduainehindade inflatsioon aeglustuma kolmanda kvartali 3,2%-lt neljandas kvartalis 2,5%-le, kajastades teatud toidutoorme, nagu kakao ja kohvi, hindade hiljutist langust ning suve jooksul täheldatud ebasoodsate ilmastikutingimuste mõju taandumist. Inflatsiooni jätkuv aeglustumine 2026. aasta lõpus on tingitud euroala madalamatest toidutoormehindadest ja 2025. aasta keskel toimunud tugeva hinnatõusu negatiivsest baasefektist. Prognoosi kohaselt on toiduainehindade inflatsioon aastatel 2026–2027 keskmiselt 2,4% ja see aeglustub 2028. aastal veelgi, jõudes 2,2%ni. Need inflatsioonitasemed on pikaajalisest keskmisest madalamad ning kooskõlas energia- ja toidutoormehindade soodsate eeldustega.

ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) peaks aeglustuma 2025. aasta 2,4%-lt 2026. aastal 2,2%-le ja stabiliseeruma seejärel ettevaateperioodi viimastel aastatel 2% tasemel või selle lähedal (vt joonis 10) kooskõlas teenusehindade inflatsioonile avalduva tööjõukulude surve järeleandmisega. Ehkki ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) kiireneb prognoosi kohaselt 2025. aasta viimases kvartalis 2,4%ni ja jääb sellele tasemele ka 2026. aasta esimeses kvartalis, peaks see 2027. aasta esimeses kvartalis aeglustuma 1,9%ni. ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) esialgne aeglustumine on tingitud peamiselt teenusehindade inflatsiooni pidurdumisest, mis peegeldab tööjõukulude surve vähenemist (vt joonis 11). Teenuste komponendi inflatsioonitempo aeglustumine peaks 2027. aastal koos tööjõukulude kasvu stabiliseerumisega peatuma. Tööstuskaupade (v.a energia) inflatsioon peaks euro kallinemise toel jääma lähikuudel vaoshoituks ning jõudma seejärel 2027. aasta lõpuks järk-järgult oma pikaajalise keskmise taseme (ligikaudu 1%) lähedale, püsides seal kuni ettevaateperioodi lõpuni. Selle tulemusel peaks ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained) 2028. aastal veidi kiirenema.

Joonis 10

Euroala ÜTHI-inflatsioon (v.a energia ja toiduained)

(aastane muutus protsentides)

Joonis 11

ÜTHI tööstuskaupade (v.a energia) ja teenusehindade inflatsiooni väljavaade

a) Tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsioon	b) Teenusehindade inflatsioon
(aastane muutus protsentides)	(aastane muutus protsentides)

Alates 2021. aasta detsembrist võetud EKP rahapoliitiliste meetmete pidurdav mõju inflatsioonile on ettevaateperioodil eelduste kohaselt kokkuvõttes märkimisväärne, ehkki see väheneb. Arvestades et inflatsiooni puhul on viitaeg palju pikem kui kasvu puhul, on rahapoliitika karmistamise etapi pärssiv mõju hinnangute kohaselt kogu ettevaateperioodil järgneva lõdvendamisetapi mõjust siiski tugevam.

2025. aasta septembri ettevaatega võrreldes on ÜTHI-koguinflatsiooni 2025. aasta väljavaade jäänud samaks ning 2026. aastaks on seda 0,2 protsendipunkti võrra ülespoole ja 2027. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra allapoole korrigeeritud (vt joonis 12). ÜTHI-inflatsiooni (v.a energia ja toiduained) 2025. aasta prognoos on jäänud samaks, kuid seda on 2026. aastaks 0,3 protsendipunkti ja 2027. aastaks 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud. Koguinflatsiooni 2025. aasta prognoosi muutmata jätmine kajastab selle peamiste komponentide valdavalt stabiilseid prognoose. Koguinflatsiooni 2026. aasta prognoosi ülespoole korrigeerimine on tingitud eelkõige energia-, teenuse- ja tööstuskaupade (v.a energia) hindade inflatsiooni oodatust tugevamatest näitajatest. 2027. aasta prognoosi allapoole korrigeerimine on aga suuresti tingitud HKS2 kasutuselevõtu eeldatavast edasilükkamisest, ehkki seda tasakaalustab osaliselt teenusehindade kiirem inflatsioon kooskõlas tööjõukulude prognoosi ülespoole korrigeerimisega.

Joonis 12

Inflatsiooniprognoosi korrigeerimised võrreldes 2025. aasta septembri ettevaatega

(protsendipunktides)

Nominaalpalga kasv peaks 2026. aastal veelgi aeglustuma ja püsima ülejäänud ettevaateperioodi jooksul stabiilne. Töötaja kohta makstava hüvitise kasv kiirenes 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi rohkem kui 4%ni ehk septembri ettevaates prognoositust enam. Alates 2025. aasta viimasest kvartalist peaks see suuresti tegeliku töötasu hälbe^[25] väiksema mõju tõttu aeglustuma. Eelduste kohaselt on kasv 2025. aastal keskmiselt 4,0% ning aeglustub seejärel 2026. aastal 3,2%ni ja 2027. aastal 2,9%ni (vt joonis 13). 2028. aastal peaks see kerkima 3,0%ni, mis kajastab tegeliku töötasu hälbe veidi suuremat osakaalu ja ka suuremaid sotsiaalkindlustusmakseid Saksamaal. Samal ajal jätkab kollektiivlepinguga määratud palgatõus järkjärgulist aeglustumist. Reaalpalga kasv aeglustub prognoosi kohaselt veelgi ja läheneb ettevaateperioodi teisel poolel tasapisi tööviljakuse kasvule. 2025. aasta septembri ettevaatega võrreldes on töötaja kohta makstava hüvitise kasvuprognoosi kogu ettevaateperioodiks ülespoole korrigeeritud: 2025. aastaks 0,6 protsendipunkti, 2026. aastaks 0,5 protsendipunkti ja 2027. aastaks 0,2 protsendipunkti. Osaliselt on see tingitud oodatust jõulisemast palgakasvust 2025. aasta teises ja kolmandas kvartalis. Samas kajastavad korrigeerimised ka uut teavet miinimumpalga tõusu kohta ja 2025. aasta septembri ettevaatega võrreldes miinimumpalga eeldatavat suuremat mõju kogupalgale.

Joonis 13

Palkade arengu väljavaade

(aastane muutus protsentides)

Tööjõu ühikukulude kasv peaks 2027. aastal aeglustuma, tingituna aeglasemast palgakasvust ja mõningal määral ka suuremast tööviljakusest, ning seejärel 2028. aastal 2,1% tasemel stabiliseeruma. Tööjõu ühikukulude kasv 2025. aasta kolmandas kvartalis veidi kiirenes ja peaks kuni 2026. aasta alguseni püsima üle 3%. Töötaja kohta makstava hüvitise kasvu aeglustumine pidurdab eelduste kohaselt tööjõu ühikukulude kasvu kogu 2026. aasta jooksul. Keskmiselt peaks tööjõu ühikukulude kasv aeglustuma 2025. aasta 3,3%-lt 2026. aastal 2,6%-le ja 2027. aastal 2,0%-le ning kiirenema seejärel 2028. aastal 2,1%ni, mis on selle pikaajalisest keskmisest tasemest veidi kõrgem. 2025. aasta septembri ettevaatega võrreldes on tööjõu ühikukulude kasvu kiirema palgakasvu tõttu ettevaateperioodi igal aastal ülespoole korrigeeritud, hoolimata veidi suuremast tööviljakusest.

Euroalasisene hinnasurve mõõdetuna SKP deflaatori kasvuna peaks tööjõu ühikukulude aeglasema tõusu taustal 2026. aastal järele andma ja stabiliseeruma veidi kõrgemal tasemel kui 2,0% (vt joonis 14). Hoolimata SKP deflaatori kasvumäära mõningasest volatiilsusest 2025. aastal ühiku kohta arvestatava kasumi kõikumise tõttu, aeglustub SKP deflaatori aastakasv prognoosi kohaselt 2025. aasta keskmiselt 2,4%-lt 2026. aastal 2,2%-le ning stabiliseerub 2027. ja 2028. aastal 2,1% tasemel, mis on veidi kõrgem kui selle pikaajaline keskmine. Sedamööda, kuidas tööjõu ühikukulude kasv pidurdub, peaks ühiku kohta arvestatava kasumi kasv ettevaateperioodil järk-järgult kiirenema. Seda toetab majanduse jätkuv elavnemine, esialgu nõrk impordihindade kasv, tööviljakuse jõulisem suurenemine ja HKS2 – mille rakendamine on nüüd 2028. aastasse edasi lükatud – statistilise käsitlusega seotud ajutine arvestuslik mõju.^[26] 2025. aasta septembri ettevaatega võrreldes on SKP deflaatori kasvu ettevaateperioodi igal aastal 0,1 protsendipunkti võrra ülespoole korrigeeritud.

Joonis 14

Euroalasisene hinnasurve

(aastane muutus protsentides; aastane osakaal protsendipunktides)

Impordihindade muutused peaksid püsima kuni 2026. aasta alguseni kergelt negatiivsed, kuid naasma seejärel mõõdukalt positiivsele tasemele, kui euro varasema kallinemise pärssiv mõju taandub. Impordideflaatori aastane kasvumäär kerkib prognoosi kohaselt 2025. aasta –0,1%-lt 2026. aastal 0,7%-le ning tõuseb seejärel hoogsamalt, ulatudes 2027. aastal 1,7%ni ja 2028. aastal 1,8%ni. 2025. aasta septembri ettevaatega võrreldes on impordihindade inflatsiooni suundumuse allapoole korrigeerimine 2025. aastal tingitud ka hiljutistest näitajatest ja on kooskõlas madalamate energiatoorme hindade eeldustega. Mõningane ülespoole korrigeerimine 2026. aastal kajastab veidi nõrgemat vahetuskurssi ettevaateperioodil (vt infokast 1), kuid impordihindade deflaatori 2027. aasta prognoos jääb samaks.

6 Tundlikkusanalüüs

6.1 Energiahindade alternatiivsed arengusuunad

Energiatoorme hindade alternatiivsed arengusuunad osutavad sellele, et inflatsioonile avalduvad tõusu- ja langusriskid on sarnased. Ekspertide ettevaade põhineb infokastis 1 esitatud tehnilistel eeldustel. Käesoleva tundlikkusanalüüsi alternatiivsed langus- ja tõususuunad on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud nafta- ja gaasihinna optsioonidest tuletatud riskineutraalsetest tihedustest.^[27] Nende tiheduste kohaselt on naftahindadega seotud riskid laias laastus tasakaalustatud, kuid gaasihindade puhul viitavad need tehniliste eeldustega seotud mõningasele tõusuriskile (vt joonis 15). Ühtlasi viiakse nii nafta- kui ka gaasihindade puhul läbi püsivhindadest lähtuv tundlikkusanalüüs. Iga juhtumi puhul arvutatakse sünteetiline energiahinnaindeks (nafta- ja gaasihindade kaalutud keskmine) ning mõju hinnatakse EKP ja eurosüsteemi makromajanduslike mudelite abil. Nende mudelite keskmised tulemused on esitatud tabelis 6.

Joonis 15

Energiahindade eelduste alternatiivsed arengusuunad

a) Naftahinna eeldus

(USA dollarit barreli kohta)

b) Gaasihinna eeldus

(eurot MWh kohta)

6.2 Vahetuskursi alternatiivsed arengusuunad

Vahetuskursi turupõhised jaotused on kaldu euro edasise kallinemise suunas, mis osutab mõningatele majanduskasvu ja inflatsiooni mõjutavatele langusriskidele. Ettevaate põhistsenaariumis sisalduvad vahetuskursside tehnilised eeldused hoitakse ettevaateperioodil muutumatuna. Alternatiivsed langus- ja tõususuunad on tuletatud 25. ja 75. protsentiiliga jaotusest, mis on saadud USD/EUR vahetuskursi optsioonidest tuletatud riskineutraalsetest tihedustest (seisuga 26. november 2025), mis olid kaldu euro mõningase kallinemise suunas (vt joonis 16). Nende alternatiivsete arengusuundade mõju hinnatakse EKP ja eurosüsteemi ekspertide makromajanduslike mudelite abil. Tabelis 7 on esitatud nende mudelite alusel prognoositud keskmine mõju toodangu kasvule ja inflatsioonile.

Joonis 16

USD/EUR vahetuskursi alternatiivsed arengusuunad