PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 25. jaanuar 2024

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Laekunud andmed on üldjoontes kinnitanud meie varasemat hinnangut keskpika aja inflatsiooniväljavaatele. Kui koguinflatsioonile avalduv energiahindadest tingitud positiivne baasefekt kõrvale jätta, on alusinflatsiooni langustrend jätkunud ja varasemate baasintressimääratõusude mõju avaldub jätkuvalt jõuliselt rahastamistingimustes. Ranged rahastamistingimused pärsivad nõudlust ja see aitab inflatsiooni pidurdada.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiame, et EKP baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt selle sihi saavutamist. Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik.

Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Euroala majanduskasv 2023. aasta viimases kvartalis tõenäoliselt seiskus. Laekuvad andmed viitavad jätkuvale nõrkusele lähiajal. Mõned ettevaatavad uuringunäitajad lubavad aga arvata, et edaspidi hakkab majanduskasv elavnema.

Tööturg on püsinud tugev. Töötuse määr, mis novembris oli 6,4%, on alanenud taas madalaimale tasemele alates euro kasutuselevõtust ja tööturule on sisenenud rohkem töötajaid. Samal ajal aga nõudlus tööjõu järele kahaneb ja vabade töökohtade arv ettevõtetes väheneb.

Valitsused peaksid jätkama energiahindadega seotud toetusmeetmete lõpetamist, et vältida keskpikas perspektiivis inflatsioonisurve süvenemist. Eelarve- ja struktuuripoliitika eesmärk peaks olema tõsta meie majanduse tootlikkust ja konkurentsivõimet ning vähendada aegamisi valitsemissektori suurt võlakoormust. Struktuurireformid ja meetmed, mille eesmärk on suurendada euroala tarnevõimet ja mida toetaks ELi taasterahastu täiemahuline rakendamine, võivad aidata keskpika aja jooksul hinnasurvet vähendada. Ühtlasi edendaksid need rohe- ja digipööret. Pärast ECOFINi nõukogu hiljutist kokkulepet ELi majanduse juhtimise raamistiku reformi kohta tuleks seadusandlik menetlus kiiresti lõpule viia, et uusi eeskirju saaks hakata viivitamata rakendama. Samuti tuleb tingimata hoogustada edusamme kapitaliturgude liidu väljakujundamisel ja pangandusliidu lõpuleviimisel.

Inflatsioon

Inflatsiooninäitaja kerkis detsembris 2,9%-le, kuna mõned varasemad kõrgemate energiahindade mõju leevendamiseks võetud eelarvepoliitilised toetusmeetmed ei kajastu enam aastase inflatsioonimäära arvutuses. Inflatsiooni elavnemine oli siiski oodatust vaoshoitum. Seda baasefekti kõrvale jättes jätkus üldiselt inflatsiooni aeglustumine. Toiduainehindade inflatsioon langes detsembris 6,1%-le. Ka energia ja toiduainete komponenti arvestamata aeglustus inflatsioon taas, alanedes 3,4%-le. Selle põhjuseks oli tööstuskaupade inflatsiooni langus 2,5%-le. Teenuste hindade inflatsioon püsis stabiilselt 4,0% tasemel.

Selle aasta jooksul peaks inflatsioon veelgi aeglustuma sedamööda, kuidas varasemate energiahinnašokkide, pakkumispoolsete kitsaskohtade ja majanduse pandeemiajärgse avanemise mõju taandub ning rangem rahapoliitika pärsib jätkuvalt nõudlust.

Möödunud aasta detsembris langesid peaaegu kõik alusinflatsiooni näitajad veelgi. Euroalasisene hinnasurve püsib palkade kiire kasvu ja tööviljakuse languse keskkonnas endiselt tugev, ehkki on hakanud samuti leevenema. Samal ajal on madalam kasum ühiku kohta hakanud vähendama tööjõu ühikukulude kasvu mõju inflatsioonile. Lühemaajaliste inflatsiooniootuste näitajad on märkimisväärselt alanenud, samal ajal kui pikemaajaliste ootuste näitajad püsivad valdavalt 2% lähedal.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud langusriskid. Kasv võib kujuneda aeglasemaks juhul, kui rahapoliitika mõju avaldub majanduses prognoositust jõulisemalt. Euroala majanduskasvu võib pärssida ka nõrgem maailmamajandus või maailmakaubanduse edasine aeglustumine. Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukraina vastu ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt on peamised geopoliitilise riski allikad. See võib vähendada ettevõtete ja kodumajapidamiste kindlustunnet tuleviku suhtes ja häirida maailmakaubanduse toimimist. Kasv võib kujuneda kiiremaks, kui reaalsete sissetulekute suurenemine ergutab tarbimist oodatust ulatuslikumalt või kui maailmamajanduse kasv hoogustub oodatust rohkem.

Inflatsiooniga seotud tõusuriskid hõlmavad eriti Lähis-Idas süvenenud geopoliitilisi pingeid, mis võivad lähiajal kergitada energiahindu ja suurendada veokulusid ning pärssida maailmakaubandust. Inflatsioon võib kujuneda oodatust hoogsamaks ka juhul, kui palkade kasv on prognoositust kiirem või kui kasumimarginaalid osutuvad eeldatust vastupidavamaks. Inflatsioon võib aga jääda eeldatust aeglasemaks, kui rahapoliitika pärsib nõudlust oodatust ulatuslikumalt või kui üleilmne majanduskeskkond ootamatult halveneb. Ühtlasi võib inflatsioon lähiajal tempokamalt aeglustuda ka juhul, kui energiahinnad arenevad kooskõlas hiljutiste madalamate turuootustega nafta- ja gaasihindade edasiste suundumuste osas.

Finants- ja monetaartingimused

Turuintressimäärad on pärast meie möödunud istungit kõikunud üldjoontes tavapärases vahemikus. Meie rahapoliitika piirav kurss avaldab jätkuvalt ulatuslikku mõju rahastamistingimustele laiemalt. Ettevõttelaenude intressimäärad tõusid mõnevõrra, kerkides novembris 5,2%ni, ja hüpoteeklaenude intressimäärad tõusid veelgi, ulatudes 4,0%ni.

Meie värskeim pankade laenutegevuse uuring näitas, et kõrged laenuintressimäärad koos seonduvate kärbetega investeerimiskavades ja eluaseme soetamisel alandasid neljandas kvartalis taas laenunõudlust. Ka ettevõtete ja kodumajapidamiste laenutingimused püsivad teatavast leevenemisest hoolimata jätkuvalt ranged ning pankadele valmistavad muret nende kliente ohustavad riskid.

Selles keskkonnas on laenudünaamika mõnevõrra paranenud, ent püsib üldjoontes endiselt loid. Ettevõtetele antavate laenude tase alanes oktoobris ja püsis novembris muutumatuna (aasta varasemaga võrreldes), samal ajal kui lühiajaliste laenude kuine voog elavnes. Kodumajapidamistele antud laenude aastakasvu näitaja oli 0,5%.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon naaseb aegsasti oma keskpika aja eesmärgi ehk 2% juurde. Praegusele hinnangule tuginedes leiame, et EKP baasintressimäärad on tasemel, mis piisavalt pikalt püsides toetab märkimisväärselt selle sihi saavutamist. Meie edasised otsused tagavad, et baasintressimäärad on piisavalt piiraval tasemel seni, kuni see on vajalik. Otsused selle kohta, kui piiraval tasemel ja kui kaua on asjakohane seda lähenemisviisi rakendada, on jätkuvalt andmepõhised.

EKP nõukogu on valmis kõiki oma rahapoliitilisi instrumente oma volituste piires kohandama, et tagada inflatsiooni naasmine meie keskpika aja eesmärgi juurde ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.