PRESSIKONVERENTS

EKP president Christine Lagarde,
EKP asepresident Luis de Guindos

Frankfurt Maini ääres, 6. märts 2025

Tere päevast! Asepresidendil ja minul on hea meel tervitada teid meie pressikonverentsil.

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu me juhime rahapoliitika kurssi.

Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Inflatsiooni areng on kulgenud üldjoontes ekspertide ootuste kohaselt ja värskeim ettevaade on suuresti kooskõlas eelmise inflatsiooniväljavaatega. Ekspertide praeguse prognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2025. aastal 2,3%, 2026. aastal 1,9% ja 2027. aastal 2.0%. Koguinflatsiooni 2025. aasta prognoosi ülespoole korrigeerimine kajastab energiahindade suuremat dünaamikat. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes peaks inflatsiooni keskmine näitaja olema 2025. aastal 2,2%, 2026. aastal 2,0%, ja 2027. aastal 1,9%.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. Euroala inflatsioon on endiselt kiire peamiselt seetõttu, et teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega. Palgakasv seevastu aeglustub ootuspäraselt ja kasumid leevendavad osaliselt selle mõju inflatsioonile.

Meie rahapoliitika muutub märgatavalt vähem piiravaks, meie intressimäärakärped muudavad uute laenude andmise odavamaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele ja laenukasv hoogustub. Samal ajal on rahastamistingimuste leevenemisele takistuseks varasemad intressimääratõusud, mille mõju kandub jätkuvalt üle laenumahu jäägile, ning laenuandmine püsib üldjoontes tagasihoidlik. Majandus seisab endiselt silmitsi ebasoodsate oludega ja eksperdid on taas alandanud oma kasvuprognoose, mille kohaselt peaks kasv olema 2025. aastal 0,9%, 2026. aastal 1,2% ja 2027. aastal 1,3%. 2025. ja 2026. aasta prognooside allapoole korrigeerimine kajastab ekspordi vähenemist ja investeeringute jätkuvat loidust, mis osaliselt tuleneb kaubanduspoliitikaga seotud suurest ebakindlusest, aga ka üldisest poliitilisest ebakindlusest. Reaalsete sissetulekute kasv ja varasemate intressimääratõusude mõju järkjärguline taandumine on endiselt peamised tegurid, mis peaksid toetama nõudluse suurenemist aja jooksul.

Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Eeskätt praeguses süveneva ebakindluse keskkonnas on meie otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

Tänased otsused on avaldatud pressiteates, mis on kättesaadav EKP veebilehel.

Selgitan nüüd lähemalt, kuidas majanduse ja inflatsiooni areng meie arvates kulgeb, ning annan siis ülevaate nõukogu hinnangust finants- ja monetaartingimustele.

Majandusaktiivsus

Euroala majanduskasv jäi 2024. aasta viimases kvartalis tõenäoliselt tagasihoidlikuks. 2025. aasta esimese kahe kuu jooksul jätkusid mitmed eelmisel aastal täheldatud suundumused. Töötleva tööstuse sektor pärsib endiselt kasvu, ehkki uuringunäitajad on paranemas. Suur ebakindlus nii euroalal kui ka väljaspool pärsib investeeringuid ja konkurentsiprobleemid survestavad eksporti. Samal ajal on teenindussektor jätkuvalt vastupidav. Kodumajapidamiste sissetulekute kasv ja tugev tööturg toetavad tarbimise järkjärgulist elavnemist, ehkki tarbijate kindlustunne on endiselt habras ja säästumäär kõrge.

Töötuse määr püsis jaanuaris rekordiliselt madalal 6,2% tasemel ja tööhõive kasvas 2024. aasta viimases kvartalis hinnanguliselt 0,1%. Nõudlus tööjõu järele on siiski vähenenud ja hiljutised küsitlusandmed näitavad, et tööhõive kasv oli 2025. aasta esimesel kahel kuul tagasihoidlik.

Ebakindlus on süvenenud ning pärsib tõenäoliselt investeeringuid ja eksporti varem arvatust ulatuslikumalt. Sellegipoolest peaksid kasvu soodustama suuremad sissetulekud ja väiksemad laenukulud. EKP ekspertide makromajandusliku ettevaate kohaselt peaks eksporti toetama ka üleilmse nõudluse kasv, eeldusel et kaubanduspinged ei süvene.

Eelarve- ja struktuuripoliitika eesmärk peaks olema suurendada majanduse tootlikkust, konkurentsivõimet ja vastupidavust. Euroopa Komisjoni algatus konkurentsivõime taastamiseks pakub välja konkreetse tegevuskava, mida tuleks kiiresti rakendada. Valitsused peaksid tagama riikide rahanduse jätkusuutlikkuse kooskõlas ELi majanduse juhtimise raamistikuga ning seadma esmatähtsaks eesmärgiks kasvu edendavad reformid ja strateegilised investeeringud.

Inflatsioon

Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli aastane inflatsioonimäär veebruaris 2,4%. Jaanuaris oli see 2,5% ja möödunud aasta detsembris 2,4%. Energiahindade inflatsioon aeglustus 0,2%-le pärast jõulist tõusu 0,1%-lt detsembris 1,9%-le jaanuaris. Seevastu toiduainehindade inflatsioon, mis oli detsembris 2,6% ja jaanuaris 2,3%, kerkis 2,7%-le. Kaubahindade inflatsiooni näitaja tõusis 0,6%-le, samal ajal kui teenusehindade inflatsioon, mis oli detsembris 4,0% ja jaanuaris 3,9%, aeglustus 3,7%-le.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid osutab inflatsiooni jätkusuutlikule naasmisele keskpika aja eesmärgiks seatud 2% juurde. Euroala inflatsioon, mille areng on tihedalt seotud teenusehindade inflatsiooniga, jaanuaris aeglustus. See püsib siiski kiire, kuna palgad ja mõned teenusehinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu hoogustumisega. Samal ajal osutavad hiljutiste palgaläbirääkimiste tulemused, et tööjõukulude surve jätkuvalt mõnevõrra väheneb.

Kõrgemate energiahindade eelduse tulemusel on ekspertide koostatud 2025. aasta koguinflatsiooni prognoosi ülespoole korrigeeritud. Samal ajal peaks alusinflatsioon ekspertide hinnangul edaspidigi aeglustuma sedamööda, kuidas tööjõukulude surve veelgi leeveneb ja rahapoliitika varasem karmistamine avaldab jätkuvalt pärssivat mõju hindadele. Enamik pikemaajaliste inflatsiooniootuste näitajaid on praegu endiselt ligikaudu 2% tasemel. Kõik need tegurid toetavad inflatsiooni jätkusuutlikku naasmist sihteesmärgi juurde.

Riskihinnang

Majanduskasvu väljavaatega on jätkuvalt seotud langusriskid. Kaubanduspingete süvenemine aeglustaks euroala majanduskasvu ekspordi pärssimise ja maailmamajanduse nõrgenemise kaudu. Üleilmse kaubanduspoliitikaga seotud ebakindluse püsimine võib piirata investeeringuid. Geopoliitilised pinged, näiteks Venemaa põhjendamatu sõjategevus Ukrainas ja Lähis-Idas vallandunud traagiline konflikt, on jätkuvalt suur ebakindluse allikas. Kasv võib kujuneda aeglasemaks juhul, kui rahapoliitika karmistamise viitajaga mõju püsib prognoositust kauem. Kasv võib aga kujuneda tempokamaks, kui leebemad rahastamistingimused ja aeglustuv inflatsioon võimaldavad euroala tarbimisel ja investeeringutel kiiremini taastuda. Kasvu võib hoogustada ka kaitse- ja infrastruktuurikulutuste suurendamine.

Pingete süvenemine maailmakaubanduses muudab euroala inflatsiooniväljavaadet ebakindlamaks. Kaubanduspingete üldise eskaleerumise keskkonnas võib euro odavneda ja impordikulud võivad tõusta, ning see avaldaks inflatsioonile tõususurvet. Samal ajal avaldaks inflatsioonile langussurvet väiksem nõudlus euroala ekspordi järele, mille põhjuseks on kõrgemad tariifid ja ekspordi euroalale ümbersuunamine ülemäärase tootmisvõimsusega riikidest. Geopoliitilised pinged tekitavad energiaturgude, tarbijate kindlustunde ja ettevõtlusinvesteeringutega seoses kahesuunalisi inflatsiooniriske. Toiduainehindu võivad oodatust rohkem tõsta äärmuslikud ilmastikuolud ja kliimakriisi levik laiemalt. Inflatsioon võib kujuneda hoogsamaks juhul, kui palkade või kasumite kasv on prognoositust kiirem. Kogunõudlusele avalduva mõju kaudu võib kaitse- ja infrastruktuurikulutuste suurendamine samuti inflatsiooni kiirendada. Inflatsioon võib aga jääda eeldatust aeglasemaks, kui rahapoliitika pärsib nõudlust arvatust ulatuslikumalt.

Finants- ja monetaartingimused

Euroala turuintressimäärad alanesid pärast meie jaanuarikuu istungit, kuid on viimastel päevadel tõusnud seoses korrektuuridega eelarvepoliitika väljavaates. Meie intressimäärakärped muudavad laenuvõtmist ettevõtete ja kodumajapidamiste jaoks järk-järgult soodsamaks ja laenukasv hoogustub. Samal ajal on rahastamistingimuste leevenemisele takistuseks varasemad intressimääratõusud, mille mõju kandub jätkuvalt üle laenumahu jäägile, ning laenuandmine püsib üldjoontes tagasihoidlik.

Uute ettevõttelaenude keskmine intressimäär alanes 4,4%-lt detsembris 4,2%-le jaanuaris. Turupõhise laenamise maksumus ettevõtete jaoks aga suurenes 3,7%ni, mis on detsembris täheldatud tasemest 0,2 protsendipunkti võrra kõrgem. Uute hüpoteeklaenude keskmine intressimäär langes 3,4%-lt detsembris 3,3%-le jaanuaris.

Ettevõttelaenude kasv, mis oli detsembris 1,7%, hoogustus jaanuaris uute laenude mõõduka kuise voo keskkonnas 2,0%-le. Ettevõtete emiteeritud võlaväärtpaberite aastakasv hoogustus 3,4%ni. Hüpoteeklaenude andmine elavnes vähehaaval veelgi, ent püsis üldiselt siiski vaoshoitud, ning selle aastane kasvumäär oli 1,3%.

Kokkuvõte

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb meie ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu me juhime rahapoliitika kurssi. Oleme kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Eeskätt praeguses süveneva ebakindluse keskkonnas on meie otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused meie hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Me ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine meie keskpika aja eesmärgi tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine.

Nüüd oleme valmis vastama küsimustele.

EKP nõukogu kokku lepitud täpset sõnastust vt ingliskeelsest originaalversioonist.